Laste kätetöö liigub maal ja vees

Amfiibautode žürii hindab õpilaste ehitatud masinate ideed ja kvaliteeti, kuid ka seda, kui palju vaeva on nende ehitamine nõudnud. Põlva ühisgümnaasiumi 6. klassi poisi Erik Bleine meisterdatud viikingilaev tekitas võistluse korraldajate seas üksjagu elevust. Foto: Kristjan Teedema

«Laiemas mõttes on meie eesmärk tagada meistrimeeste järelkasvu,» ütles Stokkeri turundusjuht Peep Pajumäe. «Et ka tulevikus leiduks inimesi, kes suudaksid oma kätega midagi ära teha.»

Eile jõudis Lõuna-Eesti eri paigust Tartusse kokku 15 kooliõpilaste ehitatud amfiib-mudelautot, mis peaksid iseseisvalt sõitma tahkel pinnasel, kuid suutma ületada ka veetakistusi. Tervest Eestist tõid õpilased tööriistakauplustesse ligemale sada sõidukit.

Kuuendat korda peetava võistluse varasematel aastatel on töid esitatud isegi üle tuhande ning seda on hindamiseks liiga palju, leidis Peep Pajumäe. Tema tõdemus oli, et kui püstitada liiga lihtne ülesanne, ei pööra õpilased enam nii palju tähelepanu tööde kvaliteedile.

Sel korral oli ülesanne keerukam, sest lisaks kõval pinnasel sõitmisele ei tohi masin vees ära uppuda.

Viikingilaev ja tank

Tõrvast, Viljandist, Jõgevalt, Põlvast ja mujaltki saabunud tööd olid kõik väga eri­ilmelised.

Ühtse stiili poolest paistsid silma aga Põlva ühisgümnaasiumi tööõpetuse õpetaja Voldemar Ansi juhendatavate omad, neid saabus Lõuna-Eesti võistlusele tervelt viis.

Ansi märkis, et sõidukid ei valminud sugugi lihtsalt. «Esmalt proovisime masinaid mudelautode põhjade peale ehitada ja neid vettpidavaks teha, kuid see ei õnnestunud,» rääkis ta.

Seejärel proovisid poisid ise savist mudeleid valada. Need ei jäänud aga nii tasakaalu, et vee peal oleks ohutult liigelda saanud. «Alles seejärel leidsime, et palju lihtsam on autod vineerist teha,» tunnistas Ansi.

Ehitus algas, kui tähtajani oli jäänud napp kolm nädalat. Kõiki mudeleid ei jõutud isegi vee peal katsetada. Kõige keerukamaks kujunes viikingilaeva Lohe Silm kokkupanek, laev läbis veeproovi edukalt. See andis kinnitust, et valitud lahendus toimib.

Põlva ühisgümnaasium on juba kuus aastat korraldatud võistluse ajaloos tuntud tegija. Kooli õpilased on jõudnud korduvalt auhinnalistele kohtadele.

Kuid kuidas õnnestub õpetajal teismelisi noori nii töömahukaid asju tegema panna? «Kui laps ise meisterdada ei taha, siis ei saa teda ka sundida,» sõnas Ansi.

Tartu Kesklinna kooli 8. klassi õpilane Raivo-Jaan Õunpuu võttis ehitustöö ette kohe, kui tööõpetuse õpetaja Vahur Vahtra näitas koolis võistluse kuulutust. Koos ühe sugulasega meisterdas ta pleksiklaasist tanki ning saatis otse võistlusele. Õpetaja pole masinat esialgu näinudki.

«Pleksiklaasist seetõttu, et seda materjali on puiduga võrreldes palju lihtsam töödelda,» põhjendas autor ise. Tank seetõttu, et sõiduki liikumisvõime oleks võimalikult hea. Masinat viivad edasi külgedel asuvad roomikud.

Tanki katsetas Õunpuu kodus põrandal ja vannis. Ühtviisi hästi liikus see nii kõval pinnal kui vees.

Jõgeva gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja Urmas Mikko on ise mootorrattamees. «Ja Jõgevamaa on mootorrattamaa,» lisas Mikko mootorrattur-Barbie sünnist rääkides.

Nii tekkis juhendajal ja autoril, Grete Õismetsal 4. klassist mõte, et kahte ratast ei tahaks amfiibauto etteotsa panna. «Nii tuli masin kergem kah,» täpsustas Mikko.

Kui kolmerattaline motikas valmis sai, tekkis õpetajal mõte, et paneks Barbie-nuku ka sellele selga istuma. Õpilane oli nõus. «Mina olen lõpptulemuse üle väga rõõmus!»

Veel avamata majas

Amfiibautode võistlusele esitatud sadakonnast masinast jõuab finaali kindlasti vähemalt 40, lubas Stokkeri turundusjuht Peep Pajumäe. Finaal leiab aset 28. aprillil Tallinnas lennusadama angaaris. Ehkki majas käib ehitus ning hoone pole veel avalikkusele avatud, ehitatakse sinna 10 meetrit pikk võistlusrada.

Autod peavad esmalt sõitma viis meetrit mööda tihendatud liiva, seejärel sukelduma iseseisvalt 10 sentimeetrit sügavasse ja 1,5 meetrit pikka vanni ning ületama selle vanni põhja puudutamata. Veest tuleb neil ka omal jõul välja ronida ning teekond lõpeb taas liival.

Kõik masinad sõidavad kuuevoldise patarei abil. Žürii hindab tehnoloogiat, disaini, materjalide kasutamist ning kvaliteeti, aga ka amfiibauto kiirust.