juhtkiri ⟩ Maasool ja kibe tõde

Toompeal toimus oktoobri lõpus meeleavaldus õpetajate palgatõusu toetuseks. Foto: Mihkel Maripuu

Eks selles ole omajagu groteski, et samal ajal, kui õpetajad peavad enese palgasoovide tõsiseltvõetavust tõestama streikides, tõuseb poliitilise juhtkonna kuupalk garanteeritult indekseerimise läbi. Seejuures on needsamad poliitikud valimiste eel andnud õpetajaskonnale selgeid lubadusi palkade tõstmise kohta, aga veel selgemalt on nad neid lubadusi nüüd murdmas, antud sõna tagasi võtmas. Näiteks Reformierakond kuulutas: õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka. Aga nüüd soovitab peaminister mõista, et riigil raha ei ole.

Selle üle võib arutleda, kas suuremas osas omavalitsustes üle keskmise teeniv õpetaja saab head, keskmist või viletsat palka. Seejuures tuleb arutleda ka selle üle, kas klassi ette saadetavad pedagoogid mahuvad määratluse alla hea õpetaja, võis siis alati mitte. Õpetaja on koolis autoriteet, aga on ju küllalt valdkondi, kus kõik tegutsejad ikkagi ei ole oma ala tipud. Me tahame aga, et meie lastega tegelevad inimesed oleksid oma ala parimad, tahame, et nad aitaksid meie lastel targaks saada.

Asi pole nii lihtne, et kitsi valitsus hoiab nurgas seisva kotisuu õpetajate ees kinni.