:format(webp)/nginx/o/2023/04/13/15254599t1h4c5f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/11/07/15705007t1h8e72.jpg)
Jõuluaja lahutamatuks osaks Tartus on saanud uisuväljak ja klaasmajad raeplatsil. Uisuväljaku konstruktsioon sai juba eelmisel aastal uuenduse, nüüd on järg ka klaasmajade käes.
Esimest korda toodi klaasist väiksed majad Raekoja platsile aastal 2017, aastast aastasse kasutati samu maju. Tänavu neid platsile enam ei tooda, Tartu rakendusliku kolledži õpilased valmistavad järgnevate nädalate jooksul uued klaasist hooned.
Vaheajal uisutama
Uisuväljak ja jõululinn on väga hästi sissetöötatud asjad, kus suuri muudatusi ei tehtud, märkis jõululinna korraldava Tiigi seltsimaja juhataja Maarja Liba.
Täpsem programm selgub siis, kui kõik kokkulepped on sõlmitud, kuid kõige tähelepanuväärsemad on adventide tähistamine ning Tartu talvine tantsupäev 9. detsembril. Tantsupäeva kunstiline juht on Viivika Kook, päeva juhib seekord Gaute Kivistik.
Lisaks saab Raekoja platsil sõita nii saani kui ka poniga, valada õnne ning juua sooja jooki lõkke ääres. Uisuväljakul toimuvad ka kaks korda nädalas uisutunnid ning jõuluajal on Raekoja platsil üle 30 ürituse.
Uisuväljakut hakatakse üles seadma 13. novembril ning see avatakse koos jõululinnaga esimesel advendil, 3. detsembril. Kui eelmistel aastatel on uisuväljak suletud veebruari lõpus, siis tänavu on see avatud kuni veebruarikuise koolivaheaja lõpuni ehk 3. märtsini.
«Hoiame uisuväljaku kauem avatuna, et ka koolivaheajal saaks pakkuda sportlikke liikumisvõimalusi kesklinnas,» lausus linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakov.
Lisaks mitmesugustel üritustel osalemisele saab Raekoja platsil sõita saani ja poniga, valada õnne ning juua lõkke ääres sooja jooki.
Et Tiigi seltsimaja juht Maarja Liba asus tööle selle aasta veebruaris, on see tal esimene aasta koos seltsimajaga linnas jõule korraldada. Kuna jõululinn on tema sõnul linnarahva poolehoiu võitnud, siis ei näinud ta põhjust ka suuremaid muudatusi teha.
«Meeskonnast on tulnud aga palju uusi mõtteid ning oleme nendest loonud ühtse terviku, milles näen enda kõige suuremat rolli,» sõnas Maarja Liba.
/nginx/o/2023/11/07/15705008t1ha3e3.jpg)
Hind selgub pea
Sten Svetljakov märkis, et praegu on hanked veel pooleli ning seetõttu ka keeruline öelda, kui palju jõululinn maksma läheb.
Prognoositav eelarve on 115 000 eurot. Selle raha sisse jäävad ka uisuväljakuga seotud kulud, viimaste hulka kuulub väljaku rajamine ja teisaldamine, hooldus ning tööjõukulud. Kavandatav tulu jõululinnast on 70 000 eurot, mis tuleb suures osas uiskude laenutamisest.
Igal aastal lisandub linna uusi jõulukaunistusi. Tänavu on jõulukaunistustele kavandatud 55 000 eurot, millest uute kaunistuste ost ja paigaldus maksab ligi 41 000 eurot. Jõulukaunistuste tänavavalgustuse võrku ühendamiseks kulub aga kuni 15 000 eurot.