/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2012/03/26/1026848t1hf242.jpg)
Jaan Malin tutvustas Tartu kirjandusmajas reedel oma uusimat teost «Meile».
Luuletusteks andsid ainet kirjanikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu märkis esitlusel kirjanduskriitik Aivar Kull, võiksid noored lugejad raamatu pealkirja järgi arvata, et valminud on kogumik e-postiga saadud või saadetud kirju. Et see aga nii ei ole, selgub lehitsemisel kohemaid.
Meile tähendab seda, et raamatu sisu on kirjutatud eelkõige neile, kelle hulka Jaan Malin kuulub – Eesti Kirjanike Liidu liikmeile. Seda näitab ka alapealkiri «Eesti Kirjanike Liit seisuga 1. jaanuar 2010». Kuid ehk ei ole keelatud uut raamatut lugeda teistegi ühenduste liikmetel ja isegi organiseerumata lugejail.
Malini töö selle kogumiku loomisel on olnud titaanlik. Väsimatu vägilase kombel alustas ta kaks ja pool aastat tagasi ametivendadest ja -õdedest luuletuste kirjutamist. Et ei oleks väga lihtne, seadis ta endale eesmärgi võimalikult paljude kolleegide puhul luua vähemalt akrostihhoni.
Pühendusluuletusi on Jaan Malin konstrueerinud varemgi. Säärane oli ka tema kogumik «Veljesto 90 (100)», mis ilmus aastal 2010.
Raamat
Jaan Malin, «Meile»,
kirjastus Luul, 2012, 316 lk.