Põltsamaa lossihoov ja Tartu kesklinna aadlimaja said muinsuskaitseametilt aastapreemia

Taastatud Põltsamaa lossihoov ja konvendihoone avati tänavu 1. juunil. Foto: Sille Annuk

Muinsuskaitseamet tegi neljapäeva õhtul teatavaks aastaauhindade laureaadid. Põltsamaa lossikompleksi taastamistööd pälvisid aasta teo tiitli ning Tartus Lai 36 Knorringu aadlimaja sai hästi restaureeritud interjööri preemia.

Mõlemat auhinnasaajat ilmestab aastatepikkune töö ja vaev. Põltsamaa lossikompleksi taastamistööd lõppesid tänavu suve hakul. 2021. aastal alanud restaureerimistööde käigus valmis väravahoone. Enne seda olid väravahoone asemel vaid lagunevad müürid.

Suveks sai konvendihoone katuse ning sinna rajati ka vaatetorn. Lisaks uueendati kogu lossihoovi, paigas on ka uus lava, kus peeti avamise järel maakonna tantsupidu.

Hästi restaureeritud interjööri tiitliga pärjatud Knorringu aadlimaja Tartu kesklinnas Laial tänaval avas uksed samuti tänavu suvel. Ettevõtjatest abikaasad Romet ja Maria Rand ostsid kesklinna väärikad hooned tegelikult seetõttu, et soovisid neile kuuluva tõlkebüroo Avatar kolida Kõrvekülast linna.

Lai 36 ostmise käigus tekkis mõte jätta esimene korrus peamiselt tõlkebüroo käsutusse ning teisel korrusel asuvad saalid korrastada ja hakata neid üritusteks välja rentima.

Taastamistöö neelas kolm aastat. Peosaalide kohendamine lõppes napilt enne avamist. Küsimusele, kui kalliks kogu projekt läks, sõnas Romet Rand, et täpselt ei tea ta isegi. «Igatahes seda peab küll ütlema, et projekt läks palju kallimaks, kui esialgu plaanis oli,» täiendas Maria Rand.

Hoone viiest peosaalist üks erilisemaid on kindlasti saal, mille Maria ja Romet Rand ristisid Antoinette’iks. Saali seinad ja laed justkui oleksid kaetud ühtlase puitplaadiga. Lähemal vaatlusel selgub, et seinakattel pole aga kusagil jätkukohta. Tegelikult on saali seinad ja laed aaderdatud. See tähendab, et puidusüü on pindadele hoopis värvitud. Maria ja Romet Ranna andmeil pole Eestis kusagil mujal säärast ruumi, kus aaderdatud oleksid nii seinad kui ka laed.

Muinsuskaitseameti tänuüritusel tunnustati 16 kategoorias kokku rohkem kui 50 nominenti ja laureaati ning enam kui 150 inimest ja asutust, kes erinevates rollides on pärandi hoidmisesse ja arendamisesse panustanud.

Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson sõnas, et kultuuripärandi hoidmine ei ole lihtsalt meie mineviku jälgede säilitamine, vaid elav osa meie olevikust ja tulevikust. «See on lõimunud meie igapäevase eluga ning pakub praegu ja edaspidigi iga päev rõõmu, uhkust ja inspiratsiooni,» sõnas Marilin Mihkelson.

Kultuuriminister Heidy Purga sõnas, et kultuuriväärtused on hindamatu varasalv ja nende hoidmine ühiskondlik kokkulepe, mis käib ajalooga kultuurriigi juurde. «Iga korda tehtud mälestis aitab muuta meid ümbritsevat väärtuslikumaks ning teeb meid inimestena teadlikumaks oma minevikust. Kuid ükski mälestis ei säili ega hoolitse enda eest ise. Seepärast täname ja tunnustame neid, kes kultuuripärandi hoidmisel olulist tööd teevad,» sõnas Heidy Purga auhinnatseremoonial.