Miks kulub liiklussurmade uurimisele pikki aastaid? Prokurör selgitab

30. augustil 2021. aastal hukkusid Ülenurme–Roiu teel mootorrattaga sõitnud 17-aastane noormees ja 15-aastane neiu. Kohtupidamine õnnetuse asjaolude üle algas 2023. aasta oktoobri lõpus. Foto: Margus Ansu

Liikluses sai mullu Eestis surma 50 inimest, tänavu on liikluses hukkunuid juba üle kolmekümne. Kui sageli on vahetult pärast surmaga lõppenud avariid teada, kes oli juhtunus süüdlane, saabub aga karistus vahel aastaid pärast õnnetust. Lihtne inimene ei mõista, miks küll nii. Lõuna ringkonnaprokurör Silva Rood selgitab, miks surmaga lõppenud liiklusõnnetuste uurimine võtab kaua aega.

Kahe noore hukkunuga avarii Ülenurme-Roiu teel juhtus 30. augustil 2021. aastal, kuid kohus hakkas asja arutama alles nüüd. Sel kevadel Tartus Salvesti lähedal väikelapse surmaga lõppenud avarii pole kohtusse jõudnudki. Miks kulub surmaga lõppenud liiklusõnnetuste uurimisele sedavõrd kaua aega?

Prokuratuuril tuleb kohtule esitada põhjalik ülevaade tõenditest, mille põhjal on kohtul võimalik teha otsus kellegi süü kohta. Tõendeid kogub politsei kohtueelse menetluse ajal ning uurimistoimingud, näiteks tunnistajate, kannatanute ja kahtlustatavate ülekuulamine ning mitmesugused ekspertiisid, võtavad paratamatult aega. Mõnikord võib võtta aega ka tunnistajate tuvastamine. Kannatanute kehavigastustest tulenevalt võib tekkida vajadus korduvateks ekspertiisideks.