Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Korterite hinnad erinevad Tartus linnaositi tublisti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korterite keskmine ruutmeetrihind linnaositi.
Korterite keskmine ruutmeetrihind linnaositi. Illustratsioon: Graafika: Kaido Linde

Viimase 12 kuu statistika põhjal ületavad Tartu keskmist korterite ruutmeetrihinda kõige rohkem kesk-, Supi- ja Tammelinna korterid. Keskmisest hinnast allapoole jäävad enim korterite hinnad Ropka tööstuslinnaosas, Ränilinnas ja Annelinnas.

«Selline pilt on üsna ootuspärane: kallimad on korterid seal, kus maksab asukoht ja kus on hea infrastruktuur, odavamad korterid jäävad kesklinnast kaugemale,» nentis kinnisvarabüroo Uus Maa Tartu kontori müügijuht Kristi Väljaots.

Tartu korterite keskmisest 843-eurosest ruutmeetrihinnast kõige rohkem, 30,5 protsenti, jääb korterite keskmine ruutmeetrihind alla Ropka tööstuslinnaosas.

Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mustimets nentis, et selle linnaosa miinuseks on kaugus kesklinnast, tööstuste lähedus ning kehvapoolne taristu. «Seal pole otseselt poode, bussipeatused on mõnes kohas kaugel ja nii edasi,» märkis ta.

Ränilinn tõusuteel

Kuigi viimase 12 kuu statistika põhjal jääb Ropka tööstuslinnaosa järel keskmisele ruutmeetrihinnale enim alla Ränilinn, on selle linnaosa elukeskkond Mustimetsa hinnangul järjest ligimeelitavam. «Seal on elukoha lähedal sportimisvõimalused, kergliiklustee, ostukeskus,» lausus ta.

Mustimets lisas, et kuigi 12 kuu põhjal võivad hinnad Ränilinnas keskmisele üksjagu alla jääda, on viimasel paaril kuul hinnad seal kerkinud. «Kuna ülikool kolib kesklinnast välja, siis on Ränilinna vastu kasvanud huvi eriti ülikooliga seotud inimeste ja tudengite seas,» märkis ta.

Peale Ropka tööstuslinnaosa ja Ränilinna korterite jäävad enam kui paarikümne protsendiga keskmisele ruutmeetrihinnale alla veel Annelinna korterid. «Annelinnas hoiab hinnad all sarnaste pakkumiste paljusus – majad, korterid ja planeeringud on sarnased. Lisaks on Annelinna elamud ajaliselt ja moraalselt vananenud,» ütles Uue Maa müügijuht Kristi Väljaots.

Kesklinn igas linnas kallis

Linnaosadest eristub positiivselt enim kesklinn, kus korterite ruutmeetrihind on 28,8 protsenti kallim kui Tartus keskmiselt.

«Kinnisvaras mõjutab hinda kolm tegurit: asukoht, asukoht ja veel kord asukoht,» lausus Väljaots. «Keskustes ja kesklinnas on hinnad igas linnas kallimad. Kesklinna pole võimalik eriti juurde ehitada ja seal tekib defitsiidi moment,» selgitas ta.

Kesklinnale järgneb Supilinn, kus korterite keskmine ruutmeetrihind oli 22,8 protsenti Tartu keskmisest kallim. Domus Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Kristjan Grossi selgitusel on Supilinna eeliseks kesklinna lähedus ja eriline miljöö. Samuti aitas Grossi hinnangul Supilinna korterite keskmist hinda kergitada uute korterite müük mullu. «Supilinnas oli mitu uut arendust, mille müük läks hästi,» märkis ta.

Kõige vähem, kuni paar protsenti, erinevad keskmisest Jaamamõisa, Veeriku, Vaksali ja Karlova linnaosa korterite ruutmeetrihinnad. «Karlovas ja Vaksalis on hinnatase ning elukeskkonna kvaliteedi suhe hästi tasakaalus,» nentis Kristjan Gross.

Petlik pilt

Seevastu Jaamamõisa linnaosa kortereid ei pea Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mustimets Tartu keskmiste korterite näiteks.

«Tüüpilised korterid Jaamamõisas on kehvemas seisus kui Annelinnas. Need on Tartu ühed odavaimad,» lausus ta.

Linnaosa korterite keskmist hinda aitas Mustimetsa hinnangul aga Tartu keskmise lähedale kergitada ilmselt uute korterite müük Jaamamõisas. «Seal on 3-4 uut korterelamut ära müüdud. Seetõttu on ka Jaamamõisa keskmine hind kasvanud,» lausus ta.

Kuigi Tähtvere korterid olid keskmisest hinnast viis protsenti kallimad, paigutasid kõik kinnisvaraasjatundjad, kellega Tartu Postimees rääkis, ka Tähtvere korterid kesk-, Supi- ja Tammelinna omadega enam-vähem samale tasemele. «Tähtvere on väga nõutud piirkond, aga seal ei ole tehtud palju tehinguid,» märkis Musti­­mets.

Erinev maksujõulisus

12 kuu hinnastatistika jälgimine annab Toomas Mus­­timetsa sõnul küll mingi üldpildi hindadest Tartu linnas, kuid teisalt on linnaosi keeruline võrrelda, sest tehingute arv neis on väga erinev.

«Väiksemas linnaosas võivad juba 4-5 suuremat tehingut keskmist hinda kõvasti kergitada. Annelinnas on aga tehinguid väga palju ja üksikud suuremad tehingud sellist mõju ei avalda,» selgitas ta.

Uue Maa müügijuhi Kristi Väljaotsa hinnangul pole Tartu korterite keskmiste hindade vahed piirkonniti väga suured.

«Erinevused on ja see ongi iga linna puhul normaalne, sest inimeste maksujõud on erinev,» lausus ta. «Kui sul on kindel summa ja sellest Mercedeseks ei jagu, siis ostad Opeli, mis vastab ka sinu vajadustele. Linnas peabki igat tüüpi pakkumisi jaguma.»

Tagasi üles