Kliinikumi neuroloogid: insuldijärgset raviteekonda tuleb muuta sujuvamaks

Arstid Riina Vibo ja Janika Kõrv ning insuldiõde Triinu Kurvits demonstreerimas sertifikaati, mille Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik pälvis tänavu augustis, ja mis kinnitab, et insuldipatsiendid saavad kliinikumis Euroopa standarditele vastavat parimat ravi. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Insult on raske ajuhaigus, millesse haigestub Eestis igal aastal umbes 4000 inimest. Kuigi insuldiravi on Eestis heal tasemel, tuleks arstide sõnul seda sujuvamaks ja terviklikumaks muuta ning selleks tuleb vaeva näha nii patsiendil kui tema lähedastel. 

Tartu ülikooli kliinikumi neuroloogia professor Janika Kõrva sõnul esineb Eestis insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. «Sealjuures ei mõjuta insult mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedaste elu. Seega on insult nii meditsiiniline kui ka sotsiaalne probleem,» nentis ta.

Tartu ülikooli kliinikumis kui Eesti ühes insuldikeskuses ravitakse aastas ligi 700 insuldipatsienti. Et paljud neist jäävad haiguse tõttu töölt eemale või vajavad kõrvalist abi, on Kõrva sõnul oluline insuldiravi kvaliteeti tõsta. Ta lisas, et insuldi aktiivravi on Eestis heal tasemel, ent patsientide elukvaliteedi parandamiseks tuleb seda muuta sujuvamaks ja terviklikumaks.

Kuidas tuleks peale insulti toimida?

Tartu ülikooli kliinikumi neuroloog doktor Riina Vibo rääkis, et pärast insulti on patsiendil oluline jälgida ning tegeleda haigusseisundi põhjustanud tegurite ohjamisega, et uut insulti vältida. Selleks tuleb hiljemalt kolme kuni kuue kuu möödumisel käia kas perearsti või insuldiõe juures järelkontrollis. Samuti tuleb Vibo sõnul hoida silm peal oma tervisenäitajail, millest olulisemad on vererõhk ja pulss.

Ühtlasi on tähtis vähemalt kord aastas perearsti juures kontrollida kolesterooli ja veresuhkru sisaldust. «Tähtis on üle vaadata oma eluviis ja vajadusel muuta see tervislikumaks: loobuda suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest, liikuda mõõdukas tempos vähemalt 150 minutit nädalas, juua piisavalt vett, toituda tervislikult,» tõi kokkuvõtteks välja Riina Vibo.

Et Vibo sõnul ei ole insuldi puhul harvad ka patsiendi funktsionaalsed häired, näiteks tasakaalu- ja liikumisfunktsiooni häire, kõne- või neelamishäire, meeleolu langus ja mitmed muud häired, tuleb kindlasti otsida ka abi ja tuge.

TÜ kliinikumi insuldiõde Triinu Kurvits märkis, et toetamisel on enamasti suurim roll lähedastel, kelle peamine ülesanne on insuldi saanud inimest motiveerida nii füüsiliselt kui vaimselt.

Näiteks juhtudel, kui taastusravi edusammud ei ole väga suured ning võtavad aega, on lähedastel suur roll järjepidevuse tagamisel. «Tasub arvestada ka sellega, et kui väliselt võib inimene olla hästi taastunud, siis vaimne taastumine võib pikemalt aega võtta. Seega peaksid lähedased olema valmis insuldi läbi teinud inimest kuulama ja mõistma ning arvestama tema soovide ning vajadustega,» selgitas Kurvits.

Selleks, et patsientide insuldijärgne raviteekond ei katkeks ning oleks sujuv ja õigeaegne, on Tartu ülikooli kliinikumis patsientide ja lähedaste jaoks juba 11 aastat olnud tagatud insuldiõe vastuvõtt. Selleks on igal kolmapäeval insuldiõele planeeritud ka eraldi kõnetund, et insuldiga seotud murede korral helistada ja nõu küsida saaks.

2021. aastast pakub kliinikum oma patsientidele ja nende lähedastele insuldi järel ka insuldikoordinaatori teenust. Koordinaatori roll on aidata leida patsiendile sobivaid teenuseid, mis aitavad kaasa tema taastumisele, samuti jälgida patsiendi raviplaani täitmist ning tagada patsient saaks taastumiseks vajalikke teenuseid.

Et 29. oktoobril tähistatakse üle maailma insuldipäeva, on kõigil huvilistel võimalik osaleda insuldijärgse raviteekonna vestlusringis. See toimub Teamsi vahendusel neljapäeval, 26. oktoobril kell 17 ja kestab tund aega. Vestlust juhivad Tartu ülikooli kliinikumi neuroloogid.