Lilled Rootsi kuningale ja ülikooli esimesele kantslerile 391 aastat pärast Tartu ülikooli asutamist

25. oktoobri varasel õhtupoolikul said Tartu kaks mälestusmärki lillekorvi ja küünla, põhjuse andis ülikool.

Tartu ülikool loodi 1632. aastal, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas Academia Gustaviana asutamise üriku. Avaaktus toimus 1632. aasta 15. oktoobril, mis uue kalendri järgi on 25. oktoobril.

Ülikooli loomise idee kuulus aga Rootsi ühiskonna- ja riigitegelasele, Liivimaa kindralkubernerile Johan Skyttele, kes oli ka Tartu ülikooli esimene kantsler.

Mõlemad mehed väärivad austust ja meenutamist igal aastal.

Kuningas Gustav II Adolfi mälestusmärk asub peahoone taga. Johan Skytte auks loodud mälestusmärk Toomemäel riigikohtu hoone ees. Nende mõlema juurde kogunes täna väike ring huvilisi, teiste seas Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, Rootsi suursaadik Ingrid Tersman ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja Mihkel Solvak.

Kõnesid ei peetud, fanfaare ei puhutud. Küll aga vahetati sõbralikke repliike, oldi rõõmsad ja heideti nalja. Pärast lilletseremooniaid rutati peahoone tagahoovi glögi rüüpama ja saiakesi sööma.

Kell 17 jätkus pidupäev Tartu ülikoolis aulas kontserdiga «Flores de Música», kus Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe esitasid 14.–18. sajandi muusikat.

Päeva esimeses pooles oli kõigil huvilistel võimalus Johan Skytte poliitikauuringute instituudis aga kuulata kaht ingliskeelset loengut.  Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadusjuht Tomas Jermalavičius rääkis teemal «Kaitsevaldkonna minilateralism Põhja- ja Baltimaades: kui paljust piisab?» ning Rootsi kaitseuuringute agentuuri teadusdirektori asetäitja Carolina Vendil Pallin kõneles Venemaa vastasseisust Läänega ning selle tagajärgedest Põhja- ja Baltimaades.