Konnapäästjad püsivad sel kevadel valvel

Kärnkonnad suunduvad igal kevadel pulmi pidama just neisse veekogudesse, kus nad on ilmale tulnud. Kui inimene otsustab ehitada nende pulmapaiga lähedusse autotee, muutub kahepaiksete rongkäik surmamarsiks. Foto: Raigo Pajula

Keskkonnakaitsjad tahavad, et teedeehitus arvestaks edaspidi kahepaiksete igakevadiste rändeteekondadega. Kuna konni turvaliselt tee alt läbi juhatavaid tunneleid esialgu pole, viivad vabatahtlikud ise konnad üle tee.

Kudemispaikadesse hakkavad kahepaiksed rühkima siis, kui nii päeval kui öösel püsib ilm ühtlaselt soe, selgitas «Konnad teel» projektijuht Tanel Laan Eestimaa Looduse Fondist (ELF). Tõenäoliselt jääb aktiivsem rändeaeg aprillikuu esimesse poolde.

«Konnarahvas ei pea eriti kinni meile sobivatest kuupäevadest. Praegu jälgime, kuidas nad liikuma hakkavad,» rääkis Laan.

Üle 50 vabatahtliku

Kui populaarsed rändealad ristuvad tiheda liiklusega maanteedega, võib mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Selle vältimiseks on looduskaitsjatel plaanis Ülenurme–Kurepalu teel ning Tartu–Viljandi maanteel püüda konnad kinni ning viia nad üle tee.

Varem on meediakampaaniatega kutsutud autojuhte üles teele tükkivaid kahepaikseid märkama ning neid võimaluse korral säästma. Aastatel 2007 ja 2008 töötas ka nn konnatelefon, mis võttis vastu informatsiooni kahepaiksete suuremate rännete kohta.

Sel kevadel on aga esimest korda kavas rakendada vabatahtlikud konni päästma. Talgutele on end kirja pannud juba enam kui poolsada inimest.

Ettevõtmise jaoks sai ELF keskkonnainvesteeringute keskuselt ligi 90 000 eurot, mis kulub kahe aasta vältel talgujuhtide koolitamiseks, meediakampaaniateks, aga ka talguliste toitlustamiseks.

Sama summa piires on plaanis ehitada ka ajutised kiletarandid maanteede äärde, mille tagant korjaksid inimesed konnad kokku ning viiksid nad ohutusse kohta teisele poole teed.

«Meie lõplik eesmärk on, et tulevikus arvestaks tee-ehitus rändavate loomadega. Konnade üle tee aitamine on praegu parim, mis me saame teha,» selgitas Laan.

Selguks arvukus

Laane avaldas lootust, et lisaks tuhandete kahepaiksete elu säästmisele selguks aktsioonide käigus ka populatsioonide suurus. Seni ei ole hüppajate üle arvestust peetud.

Samuti tahavad keskkonnakaitsjad kutsuda kokku ametkondi, et otsida võimalusi, et inimese ja looduse kohtumisel maanteel ei oleks nii traagilisi tagajärgi.

Konnade uurimise ja kaitsega tegeleva mittetulundusühingu Põhjakonn juhatuse liige Piret Pappel ütles, et täpsemalt keegi rändeajal teedel surma saanud kahepaikseid üle lugenud ei ole.

Hinnanguliselt on suuremate rändealade ja maanteede ristumispaigas hukkunud kahepaikseid siiski igal aastal tuhandeid.

Pappeli sõnul sõltub suuresti konnaliigist, kas kahepaikne jätkab sugu üksnes selles kohas, kus ta ise ilmale tuli, või sobivad talle teisedki tiigid, kraavid ja lombid.

Konservatiivsemad kudejad on rohukonn ja harilik kärnkonn, kes võtavad igal kevadel suuna just selle veekogu poole, kus nad kunagi marjast koorusid.