Maaülikooli ümbruses elutseb hulk kaitsealuseid liike
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
18. oktoober 2023, 11:40
/nginx/o/2023/10/18/15661559t1hb2f3.jpg)
Suurel osal Eesti maaülikooli linnakust jäeti kevadel muru niitmata, et ligi 30-hektarine ala põhjalikult läbi uurida. Eesmärk oli teada saada, millised liigid linnakus elutsevad ja millised alad on kõige elurikkamad. Oktoobri alguses toimunud elurikkuse seminaril tutvustati tulemusi.
Linnaku elurikkust hinnati sel kevadsuvel mitmes jaos ja suur liikide loendamise päev oli 10. juunil loodusvaatluste maratoni ajal, kui linnakusse olid liike määrama oodatud kõik huvilised.
Kokku loendati 304 liiki selgrootuid, neist kõige huvitavamad on jooksiklane, Eesti esmaleid seenesääsklane ja paberisoomukas. Leiti 15 kimalaseliiki, neist 11 on kolmanda kaitsekategooria all. Selgroogsete hindamisel märgiti üles 5 konna-, 14 imetaja- ja 106 linnuliiki.
Linnakus kasvab 230 omamaist rohttaime liiki. Kõige liigirikkam, 124 liigiga, on maaülikooli metsamaja ümbrus. Seal on erineva valguse ja varjuga alasid, niiskemaid ja kuivemaid piirkondi. Järgnevad 120 liigiga veterinaaria hoonetekompleksi ümbrus ja peamaja.
Oluliseks leiuks on kolmanda kaitsekategooria liik laialehine neiuvaip, mida kasvab nii metsamaja D-korpuse juures kui ka veterinaaria hoonete kõrval oleva rohumaa serval. Lisaks kasvab metsamaja ümbruses ka kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluv karulauk.
Samblikke loendati 80, millest viis on vääriselupaiga tunnusliigid. Lisaks kasvab linnaku kuuel puul kaitsealune liik – rohe-tilksamblik. Erinevaid samblaid määrati 51 ja seeneliike 64. Seentest kühmtagel ja harunev korallnarmik kuuluvad punasesse nimestikku.
Üksikpuid kasvab kokku 417, puittaimeliike 110 ja puuliike 73. Esindatud on ka kolmandas kaitsekategoorias nimetatud künnapuu. Kodumaiseid puuliike on linnakus 22, puudub vaid harilik jugapuu. Tulemuste analüüsist selgub, et põõsaliike võiks rohkem olla ja tähtis on puude õigeaegne hooldus.
Elurikkuse hindamine võeti plaani selleks, et kujundada ülikooli vahetu ümbrus võimalikult nutikalt, keskkonnasäästlikult, arvestades seejuures inimeste soove. Ülikoolilinnak peaks toetama õppimist, töötamist ja vaba aja veetmist, olles samas mitmekesine, ilus ja funktsionaalne.