Tartu opositsioon kahtlustab susserdamist – raeplatsi liuväli polegi rajatis, vaid sündmus?

Raekoja platsile purskaevu ümber rajati liuväli esimest korda 2020. aasta novembris. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linnavalitsus ei ole valmis nõustuma EKRE kahtlusega, et raeplatsi menukas liuväli oli ehitatud viisil, et see kahjustas «Suudlevate tudengite» purskkaevu konstruktsioone. Volikogu EKRE fraktsioon pole aga valmis nõustuma seisukohaga, et ehitusseadustikust mööda minnes püstitatud rajatisega on asjaajamine olnud korrektne.

Kirjalikus vastuses on EKRE küsimuse peale «Kas saate kinnitada, et jääväljaku ehitamine ümber purskkaevu ei ole tinginud purskkaevu konstruktsioonilisi nihkeid või eriosade kahjustusi?» Tartu linnavalitsuse kinnitus: «Jah, saame. Raekoja purskkaevul esinesid ulatuslikud tehnosüsteemide rikked ning purskkaevu aluse lekked enne jääväljakute ehitamisi. Rikked olid põhjustatud asjaolust, et seadmete kasulik eluiga oli selleks ajaks möödunud. Jääväljaku ehitamise käigus kaitsti purskkaevu aluse konstruktsiooni.»

Neljapäeval volikogu ees suuliselt vastanud Tartu abilinnapea Meelis Leidt kordas üle kirjaliku vastuse seisukohti, et tehnosüsteemid kestavadki maksimaalselt 15–20 aastat. Purskkaevul oli vaja vahetada kaabeldus ja juhtimissüsteem, ka olemasolevaid valgusteid ei saanud enam kasutada ega asendada, mistõttu tuli lammutada purskkaevu alus ning see uuesti ehitada.

«Kas jää mõjutas seda või ei mõjutanud, kas seal olid matid või ei olnud, sisuliselt mingit tähendust ei oma. See purskkaev oli vaja lihtsalt korda teha, ta oli katki, ta oli oma elu ära elanud,» ütles Leidt.

Ta kordas ka, et raekoja ette nüüd juba mitmel talvel rajatud liuväljal on suur väärtus, seal käib hooajal hinnanguliselt 20 000 uisutajat, uisulaenutuse tulu on 60 000–70 000 eurot. Liuvälja rajamine liivapadjale nagu esialgu on kulukam ja tülikam võrreldes puidust alusele ehitamisega.

Arupärimise esitaja Silver Kuusik oli aga kriitiline: vastuse koostaja kas ei ole arupärimist lugenud või pole sellest aru saanud. Ta rõhutas, et EKRE hinnangul on jääväljak kindlasti rajatis, mis eeldab ehitusseadustikule vastavat lähenemist.

Ta heitis ka ette, et arupärimises küsitud projektdokumentatsiooni asemel ei tulnud mitte asjakohased joonised, vaid kolm kirjanurgata skeemi, mida saab käsitleda mitte joonistena, vaid suvaliste eskiisidena.

Kuusik mängis ka volikogule ette video purskkaevu aluse rajamisest ning palus vastata, kas on võimalik näha jääsurve leevendamiseks ümber purskkaevu kompensatsioonimattide paigaldamist, mille kasutamist on projektijuht Ragnar Kekkonen ja ka Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson varem volinikele kinnitanud.

«Mina sealt tagant neljandast reas nii täpselt tõesti ei näinud neid matte,» vastas abilinnapea Leidt.

Kui siis Kuusiku erakonnakaaslane Merle Kivest tundis huvi, miks linnavalitsus ei ole liuvälja rajamisel järginud ehitusseadustikku, kostis Leidt, et seda on käsitletud sündmusena, mille puhul ei ole vaja projekti teha, on võrdne lavaga.

Eesti 200 esindaja Pärtel Piirimäe küsis, et tehnosüsteemide kestus on hämmastavalt lühike, kas me ei sea tänapäeva inseneridele liiga madalat latti? «Saan aru, et asjad vananevad. Mõned Rooma ajal, enne Kristust ehitatud akveduktid on tänapäeval kasutusel, näiteks see, mis varustab Trevi purskkaevu,» märkis ta.

Leidt vastas: «Täitsa nõus, et tänapäeva asjad lähevad keerulisemaks ja õrnemaks. Mis tingimus praegusele ehitusele on antud, ei oska vastata.»

Kivest küsis ka, millised referentsid on Tiigi seltsimajal sellise jääväljaku rajamiseks.

«Ma ei oska vastata, ma tõesti ei tea, kas ta on varem ka jääväljakuid teinud,» ütles Leidt selle peale. «On erinevaid kultuurisündmusi korraldanud, näiteks autovabaduse puiestee.»

Tõusis ka küsimus, kas liuväljaku rajamisele, mille liiv kaalus 800 tonni ja jää 200 tonni, eelnesid pinnase uuringud. EKRE voliniku Imre Vähi hinnangul teeb see tonni ruutmeetri kohta. Istungit juhatanud volikogu aseesimees Reno Laidre märkis, et tema kui füüsiku seisukoht on, et ühel jalal seistes avaldab tema pinnaühikule suuremat koormust kui see liuväli.

EKRE volinik Loone Ots küsis, et kui juba enne jääväljakute rajamist aastal 2020 esinesid lekked, siis millise loogika alusel telliti aastal 2021 valgustuse projekt lekke kõrvaldamise asemel ja miks täismahuline audit purskkaevu seisukorra kohta tuli alles 2022. aastal.

Leidt vastas: «Võin ainult oletada, eks varadega püütakse ringi käia otstarbekalt ja kasutada seni, kui on võimalik, ning teha remonttööd, kui see ressurss on kulunud.»

Ots jätkas pärimist, et kui enne jääväljaku rajamist olid teada lekked ja rikked, miks ei saanud liuvälja mujale teha. «Siin ma võin ainult oletada, ma tõesti ei tea. Ju siis sellel kaalutlusel, et seal on kõige kaunim,» kostis abilinnapea.

Imre Vähi küsis, et milliseid heaperemehelikke tegevusi linn purskkaevu remondiks tegi, kui oli tuvastanud ulatuslikud lekked. «Ma täpselt tõesti seda ei oska öelda, ma selle juures ei viibinud,» ütles abilinnapea Leidt.

Kuusik ja Piirimäe tõdesid mõlemad hilisemas kommentaaris toimetusele, et need volikogus antud vastused ei olnud veenvad. Küsimus niisiis on, et kui liuväli raekoja ees on püstitatud «sündmusena», mitte rajatisena, siis kes sellise otsuse langetas?