Erkki Bahovski: Gaza sektori mitmetahuline küsimus (1)
Laupäevane terroriorganisatsiooni Hamas üllatusrünnak Iisraeli on tekitanud prognoositava tulemuse: Iisrael pommitab Gaza sektorit, olles mobiliseerinud 300 000 inimest. Lisaks tsiviilohvrid mõlemal poolel, ehkki süü praeguse sõja algatamises lasub selgelt Hamasil. Küsimus on selles, kas Iisrael siseneb Gaza sektorisse ka maavägedega. Nende ridade kirjutamise ajaks kolmapäeva õhtul polnud see veel teada, kuid sektor oli Iisraeli poolt isoleeritud.
Vaatamata Iisraeli-Gaza pidevale konfliktile ei ole Iisrael kasutanud Gaza sektoris kuigi tihti maavägesid. Viimane kord, kui Iisrael sisenes Gaza sektorisse maavägedega, oli 2014. aastal ehk üheksa aastat tagasi.
Gaza sektori asustustihedus on erakordselt suur – 365-ruutkilomeetrisel alal elab üle kahe miljoni inimese. Kui tuua see fakt Eesti oludesse, oleks tegemist veidi vähem kui kahe Muhu saarega. Aga Muhus elab umbes 2000 inimest.
Konflikti jätkudes ja palestiina tsiviilisikute surma saades võib maailma avalik arvamus pöörduda ka Iisraeli vastu.
Suure asustustiheduse tõttu kaotab Iisrael palju oma eeliseid – näiteks, mida annavad tankid ja suurtükivägi, sest maavägede tõttu võib suurtükituli tabada Iisraeli sõdureid. Tankidega ei saa sõita kitsastel tänavatel ja asjatundjad ütlevad, et Iisraeli armee on Gazas tavaliselt vältinud kitsaid tänavaid ja põgenikelaagreid.
Praegu elab maailm läbi võikaid kaadreid ja pilte Hamasi ohvritest, kuid konflikti jätkudes ja palestiina tsiviilisikute surma saades võib maailma avalik arvamus pöörduda ka Iisraeli vastu. Ukraina sõda on selgelt näidanud, et kallaletung ei pruugi kiiresti läbi saada. Pealegi ei saa Iisraeli armee arvestada kohalike toetusega, sest see läheb selgelt Hamasile. Vaenlane võib varitseda sõna otseses mõttes iga nurga taga.
Iisraeli rahvas soovib kättemaksu, kuid ennekõike lahendust Hamasi probleemile. Lahendus ei saa seisneda kahe miljoni palestiinlase likvideerimises, vaid Hamasi sõjalise potentsiaali kaotamises. Ent kuidas seda teha? Poliitiliselt on Iisraeli peaministril Benjamin Netanyahul olnud oidu moodustada uus, laiapõhjaline koalitsioonivalitsus, mis tähendab, et valitsuse selja taga seisab enamik Iisraeli rahvast. Kuid vaja on ka sõjalist lahendust.
Siin ei ole häid vastuseid. Lähiajalugu peaks meid panema muretsema suurejooneliste sõjaliste operatsioonide pärast. Pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakuid alustas USA invasiooni Afganistanis, et saada lahti Talibanist. 20 aastat hiljem valitseb Afganistani seesama Taliban ja ameeriklased on Afganistanist lahkunud.
Suure tõenäosusega peab Iisrael läbi vaatama oma asunduspoliitika. On soovitatud, et Gaza sektori lähedusse tuleks luua mingisugune puhvertsoon Hamasi edasiste rünnakute pidurdamiseks. Asusid ju paljud asundused vaid mõne kilomeetri kaugusel Gazast. Muusikafestival Supernova, kus Hamas tappis 260 inimest, toimub Gaza sektorist vaid viie kilomeetri kaugusel. Samas, arvestades Iisraeli pindala väiksust, ei saa sääraseid puhvreid luua lõputult. Küsimusi on praegu rohkem kui vastuseid.