Eili Arula: ma pole jõmm, tahan vaid turvaliselt koju

Eili Arula Foto: Kristjan Teedema

Mis viga maal elada? Vesi tuleb kaevust, seened metsast, köögivili kasvuhoonest ja kartul põllult. Milline idüll! Paraku peab ka maainimene tööl käima või kui ka ei pea, siis liigelda tuleb ikkagi. Ühistranspordile enamik maal elavaid inimesi loota ei saa, ikka on tarvis omada autot, vahel on hädavajalik, et peres oleks neid lausa kaks. Ja nüüd siis tuleb automaks.

Kindlasti ei saa ma rääkida kõikide maal elavate inimeste nimel, kuid suures plaanis jälgib inimene autot ostes nelja põhimõtet. Esmalt peaks olema auto säästlik, teisalt vastupidav ning kolmandaks sõitja vajadusi rahuldava suurusega ning neljandaks hinnaklassilt sobiv. Kõik muu, näiteks värv ja mugavusvidinate hulk on sõiduki valimisel juba väheoluline.

Mul pole maasturit, kuid seda oleks vaja. Olen selle ostmist mitut puhku kaalunud ainuüksi seepärast, et kindla peale ka talvel tööle ja koju jõuda. Ümbruskonna peredes on üle ühe majapidamise hoovil maastur või tavalisest sõiduautost kõrgema põhjaga auto. Mitte seepärast, et olla naabrist parem või näidata, et võin seda enesele lubada, vaid seepärast, et maasturi omamine on sageli hädavajalik ainuüksi ohutu teekonna pärast.