Pommiähvardus ummistas häirekeskuse liini, politsei hinnangul pole paanikaks põhjust

Pommiähvarduse tõttu tuli Tartu rakendusliku kolledži õpilastel üheskoos bussi ootama asuda, kuna koolipäev jäi ära. Foto: Margus Ansu

Neljapäeval jõudis paljude Eesti asutuste e-postkasti kiri, milles ähvardati pommiga. Kiri jõudis ka paljudesse koolidesse, kust seepeale õpilased koju saadeti. Politsei teatel oli see aga rämpskiri, millele esialgu ei paista tegusid järgnevat.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivjuht Pirko Pärila ütles, et neljapäeva hommikuks oli ähvardava sisuga rämpspost jõudnud paljudesse asutustesse üle Eesti. «Kümned ja kümned asutused, nende hulgas koolid ja lasteaiad, said elektronposti teel venekeelse kirja, et see on pommiähvardus ning mingil teatud kellaajal lõhkeb erinevates kohtades pomm,» rääkis ta. «Kirja sisu oli, et soovitakse näha hästi palju hukkunuid.»

Reaalne oht puudub

Lisaks haridusasutustele said sama kirja ka meediaasutused, lennu-, bussi- ja rongijaamad ning veel paljud teisedki asutused. «Politsei kontrollis esialgu teatud objektid ära ja koostasime esialgse ohuhinnangu,» kirjeldas operatiivjuht neljapäeva hommikul toimunut.

Ohuhinnangust lähtudes saadi aru, et see on laiaulatuslik rämpspost. «Täna Eestis reaalne oht puudub. Üldine sõnum kõikidele on, et paanikaks kindlasti põhjust ei ole,» rahustas Pärila.

Politsei koostas ka käitumisjuhise, mis saadetakse kõigile neile, kes ähvarduskirja said. «Tavapärane töö ja tegevus võib jätkuda. Ent kui keegi peaks kuskil midagi kahtlast märkama, siis kindlasti tuleks sellest teada anda hädaabinumbril 112,» toonitas Pärila.

Ehkki teisipäeval said paljud Läti asutused sarnase kirja, ei jõudnud lõunanaabritelt info Eesti politseini, mistõttu ei olnud võimalik ka neljapäevast olukorda ennetada. «Me ei ole sellega ennetavalt tegelenud, kuna see info jäi vist Lätis kuidagi kinni,» ütles operatiivjuht. «Meie jaoks tuli see välja alles hiljem, ilmselt ka seetõttu, et tol hetkel see meid ei puudutanud. Nüüd puudutab.»

See tähendab, et nüüd teeb Eesti politsei Läti kolleegidega koostööd, et tabada kirjade saatja. Kes see aga olla võiks, ei osanud Pirko Pärila veel öelda. «Kuna see on laiaulatuslik pommiähvarduste laine, mille tõttu evakueeriti Eestis teatud asutustes ka inimesi, oleme alustanud kriminaalmenetlust. Selle käigus proovime tuvastada isiku, kes on kirja saatnud,» kommenteeris operatiivjuht. «Anname endast parima tuvastamaks, kas kirjad saadeti Eestist või tulid need välismaalt. Eks see selgub lähiajal.»

Häirekeskuse ülekoormus

Kuidas aga vältida olukorda, kus pärast mitut ähvardust pommiplahvatuse ohtu enam tõsiselt ei võeta? «Kui selline pommiähvardus tuleb, võtame seda alati tõsiselt,» vastas Pärila. «Koolidel ja lasteaedadel on tavaliselt oma evakuatsiooniplaanid, mida vastavalt rakendada või mitte. Kui seda hakatakse automaatselt tegema, on see täiesti normaalne ja nii peabki.»

Ähvarduse saanuil tuleks kohe võtta ühendust häirekeskusega ja anda info edasi. Politsei tuleb kindlasti esimeste juhtumite puhul ka kohale, vaatab olukorra üle ning koostab ohuhinnangu, kas reaalne oht on olemas või on see rämpspost ja tööd võib tavapäraselt jätkata.

Seega isegi kui sarnane kiri peaks lähipäevil uuesti asutuste postkastidesse potsatama, ei tasuks seda ignoreerida. «Kunagi ei tea, mis päriselt võib juhtuda. Kindlasti ei tasuks selliseid asju kergekäeliselt võtta, vaid ikka häirekeskusele teatada,» rõhutas operatiivjuht.

Ent näiteks neljapäeva hommikul oli häirekeskuse number teatajatest umbes ja liinile ei pääsenudki. «Võis olla hetk, kus kõik need, kes selle kirja avastasid, helistasid korraga häirekeskusse,» nentis Pärila. «Kuid see koormus oli hetkeline, seega eraldi liini me pommiähvarduste pärast ei ava.»

Kui peaks juhtuma, et pommiähvardused korduvad ja häirekeskuse liinid on taas umbes, tuleks igal asutusel esmalt lähtuda enda tegevusjuhisest ja käituda vastavalt asutuse kriisiplaanile.

Neljapäeval ringles mitmel pool ka kuvatõmmis grupivestlusest sotsiaalmeedias, kus ähvardati reedel uuesti pomme lõhata. «Viime homse peale, täna kõik evakueeriti ja pole mõtet tühje hooneid maha lasta, ilma Eesti lasteta,» oli sealne sõnum.

Politsei on selle vestlusega kursis. «Monitoorime sotsiaalmeediat ja need vestlused on meile teada,» ütles Pärila. «Vaatame partneritega sinna sisse ja oleme valmis ka neid ohte ja pingeid maandama. Praegu saan öelda, et homne koolipäev ei peaks ära jääma.»