Kesklinnast vaid paari minuti jalutuskäigu kaugusel asuvas loomemajanduskeskuses avab aprilli alguses uksed kohvik Spargel, kus lisaks kehakinnitusele on võimalik kunstimenüüst valida ja osta omale sobiv kunstiteos.
Spargel pakub toitu ka vaimule
26. märts 2012, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle meeldib väga Vein ja Vine, aga neil ei ole seal toidupoolt. Aga hea vein eeldab ka head toitu. Tartus ei ole head toidukohta,» põhjendas uue kohviku käimalükkamist juba aastaid Tartu nooblimates toitlustusasutustes peakokana leiba teeninud Ahto Kikas. «Tegime selle enda jaoks, et oleks koht, kus kogetut ja õpitut realiseerida.»
Kikase sõnul tegi pakkumise loomemajanduskeskus ning sellest haarati kohe kinni.
«See on hingega maja ja siin on toredad inimesed. See pole keset linna nagu ülejäänud kõrtsid. Me tahtsimegi sellist hubast ja rahulikku kohta, kus oma asja ajada,» selgitas Kikas kohavalikut ning tunnistas, et esimest korda ruume vaatama minnes hakkas isegi süda teistmoodi lööma.
Kogemustega kokad
Koos Kikasega veavad uut söögikohta veel Roman Kljut-šivski, Olger Vagul ja Sven Pärn, kes on kõik õppinud ja kogemustega kokad.
«Me erinemegi teistest selle poolest, et omanikud on kokad köögist. Mis võiks kliendile veel parem olla kui see, et omanik valmistab ise süüa,» ütles Kikas. Ta lubas, et nad püüavad olla võimalikult palju rahvale nähtavad – nii letis kui saalis.
«Tavaliselt kipub hea toit olema restoranides. Meie oleme küll kohvik, kuid tahame pakkuda sama head toitu hea veini ja kodusema teenindusega,» lausus Kikas. Korraga hakatakse pakkuma seitset majaveini.
Uue koha menüü on segu prantsuse ja skandinaavia köögist, kuid Kikase sõnul võib seda nimetada ka moodsaks eesti köögiks.
«Me ei ole liha- ega kalarestoran. Pakume kõike. Näiteks päevatoitudeks hakkavad tihti olema hakkroad – kalakotletid, biifsteegid. Kindlasti kasutame palju kohalikku toorainet ja nii palju kui võimalik mahetooteid,» rääkis Kikas.
Just head söögid võiks ka Kljutšivski arvates olla peamine trump, millega rahvast kesklinnast kaugemale tõmmata.
«See on meie põhiväärtus. Usu mind, sa ei leia kesklinnast seda ja sellega me eristumegi,» lausus viimased aastad Tallinki laevadel roogi valmistanud Kljutšivski.
Söökide hinnad tahavad kohvikupidajad hoida mõistlikud. «Võib-olla suudame restoranidele maitseelamuse poolest konkurentsi pakkuda, aga meie hinnaklass jääb tunduvalt madalamaks,» kinnitas Kikas. Näiteks päevaprae hind võiks olla umbes neli eurot, supp koos kuklite, vee ja maitsevõiga aga alla kolme euro.
Laual kunstimenüü
Lisaks pakutakse iga päev põhimenüüst ühte pearooga soodushinnaga. «Me tahame panna oma praed ringlusesse, et ka väiksema rahakotiga inimesed saaks proovida, mida me valmistame,» selgitas Kikas ja lubas, et eriroogadega mõeldakse ka naiste ja laste peale.
Kõige tähtsamaks nimetas aga Kikas seda, et söögikoht on tegelikult ka kunstigalerii.
«Meil on seintel püsinäitused ja laudadel fotod, mis vahetuvad. Lisaks tuleb laudadele kunstimenüü, mis tähendab, et pakume kohvikukülastajatele kunsti ostmise võimalust,» selgitas Kikas. «Pole välistatud, et söömise lõpus tuuakse inimesele soovitud maal juba kohale.»
Ahto Kikase sõnul saab kohvikut ka broneerida ning korraldada söögivalmistamise õpitubasid.
«Siin on ruumi kümnepealisele seltskonnale. Kõik saavad natuke nuga käes hoida, pliidi ääres seista ja pärast tehtut maitsta,» lausus Kikas.