Jõudsalt leviv pargitatar laiub ka linna maadel

Henn Uuetoa
, ajakirjanik
Copy
Ropka linnajaos Sepikoja tänaval tegi kõrgepingeliini all olevat maad puhastanud suur masin kaks sügist tagasi platsi pargitatrast puhtaks. Nüüd on pilt seal jälle selline, et seda tööd nagu poleks kunagi tehtudki.
Ropka linnajaos Sepikoja tänaval tegi kõrgepingeliini all olevat maad puhastanud suur masin kaks sügist tagasi platsi pargitatrast puhtaks. Nüüd on pilt seal jälle selline, et seda tööd nagu poleks kunagi tehtudki. Foto: Kristjan Teedema

Kui enamikul põõsastel ja puudel jäi õitseaeg kevadesse, on just praegu suurtes rohekasvalgetes õites üks võimsa kasvuga põõsastaim – pargitatar. See ka konnatatrana tuntud taim on Eestis aga võõrliik, mis levib kiiresti ja kaugele ega hävi kergelt.

Kuigi keskkonnaameti teatel ei tohi konnatatart Eestis kasvatada, istutada ega levitada, leidub selle asurkondi Tartuski, ka linna maal. Näiteks Emajõe ja Anne kanali vahel, Ropka linnajaos Sepikoja tänaval ning Ülejõel. Kus ja kui palju siin võõrliike Sahhalini konnatatart (Fallopia sachalinensis), vooljat konnatatart (Fallopia japonica) või nende hübriidi (Reynoutria x bohemica) leidub, ei oska täpselt öelda aga linnavalitsus ega ka keskkonnaamet.

Konnatatar laiutab ka Emajõe ja Anne kanali vahel.
Konnatatar laiutab ka Emajõe ja Anne kanali vahel. Foto: Jüri Saar
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles