Fraternitas Liviensis leidis koha saksakeelsele raamatukogule

Lauri Bender (vasakul) ja Siim Parring tutvustavad suurt teostekollektsiooni, mis kuulus enne sõda korporatsioonile Livonia. Foto: Sille Annuk

Jakobi mäel asub korporatsiooni Fraternitas Liviensis konvendihoone, mille ühes toas on hiljuti ühe seina katnud maast laeni riiulid täis väga vanu raamatuid. Kokku on neid umbes 4500 ja nende tee Jakobi mäele on olnud käänuline.

Fraternitas Liviensise vilistlaskogu esimees Lauri Bender ütles, et valdavalt on need saksakeelsed raamatud. Need kuulusid baltisakslaste korporatsioonile Livonia, mis oli asutatud aastal 1822. Enne 19. sajandi teist poolt oli see maakondlik organisatsioon, mis koondas Liivimaalt pärit üliõpilasi.

«Livoniasse astusid ka eestlased, kes hiljem saksa keele peale üle läksid,» rääkis Bender. «Tegelikult rahvusepiirangut ei olnud. Ei olnud ka seisusepiirangut, et selles võiksid olla ainult aadlikud. Livonia oli liberaalse vabamõtte koht, kus üliõpilased suhtlesid omavahel kui võrdne võrdsega. Näiteks Jakob Hurt oli Livonia auvilistlane.»