GALERII ⟩ ESTCube-2 on Maa orbiidil. Esimestelt Eesti kohal ülelendudelt signaale Tõraverre veel ei jõudnud

9. oktoobril kell 4.36 Eesti aja järgi startis Prantsuse Guajaanast kanderakett Vega, kaasas kümmekond satelliiti, sealhulgas Eesti teadlaste ESTCube 2. Esialgu pidi start toimuma 7. oktoobri varahommikul, kuid vaid sekundid enne stardiaega teavitati, et see lükatakse edasi.

Tartu ülikooli observatooriumis Tõraveres oldi sealt alates samuti uue stardi ootel ning nüüd ka terve viimase öö üleval ning videosilla vahendusel sündmuspaigaga ühenduses.

Tartu ülikooli observatooriumis Tõraveres täna öösel keegi ei maganud. Foto: Laila Kaasik

Kaks tiimi kuulunud liiget olid jõudnud vahepeal Lõuna-Ameerikast Prantsuse-Guajaanast juba Eestisse naasta, kuna lennupiletid olid ostetud esialgselt planeeritud stardi järel ülejärgmisele päevale. Kõige varesema plaani järgi oleks võinud start aset leida juba 5. oktoobril.

Elektroonikainsener Michelle Lukken, juba tagasi otse Kourou kosmosekeskusest. Foto: Laila Kaasik

Eesti kohalt esimene ülelend, mil signaal satelliidilt võinuks Tartu ülikooli observatooriumisse jõuda, oli 9. oktoobril kella kümne paiku. Signaali esimesel korral ei saadud.

Järgmine võimalus seda signaali püüda on umbes 11.30.

Tartu observatooriumi kommunikatsioonijuhi Marja-Liisa Platsi selgituse järgi teeb ESTCube-2 ööpäevas ümber Maa 15 tiiru, aga neist 8 kuni 10 liigub ka Eesti kohal. Neil kordadel jääb umbes seitse minutit ajaaknaks, mis teadlastel on signaali püüdmiseks aega.

Järgmisel ülelennul on EstCube-2 Eestile natuke lähemal ja see võimalus suurem, lisas ta. Kui ka siis see ei õnnestu, võib satelliidil olla näiteks aku tühjenenud ja siis tuleb oodata, mil aku end uuesti üles laeb.

ESTCube-2 tiim mõne päeva eest Kourou kosmosekeskuses enne seda, kui start edasi lükati. Ees lamab Tartu observatooriumi direktor Antti Tamm. Tema taga (vasakult paremale) tarkvarainsener Kirill Anohin, elektroonikainsener Karl Mattias Moor, mehaanikainsener Sergei Kuzmin, süsteemiinsener Janis Dalbinš, elektroonikainsener Michelle Lukken, projektijuht Hans Teras, tarkvarainsener Laur Edvard Lindmaa, tagapool missioonijuhtimise arendaja Kevin Wirth, eespool juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje. Foto: Erakogu

«Tiimil on aga uhke tunne, sest aastatepikkune töö läbis orbiidile jõudmise tuleristsed,» sõnas projektijuht Hans Teras hommikul. «See aga ei tähenda, et võiksime nüüd puhkama hakata. Keegi peab orbiidil olevat satelliiti ka juhtima ja sellega teaduskatseid tegema. Aga kõigepealt tuleb esimene signaal ära oodata – see peaks tulema kella 11.30 ajal.»

Kell 14.30 lisas Marja-Liisa Plats, et sellist signaali, mille puhul võiks täiesti kindel olla, et see on pärit ESTCube 2-lt, Tõraveresse veel saabunud ei ole.

«Meeskond uurib asja,» kommenteeris olukorda omakorda projektijuht Hans Teras. «Isegi kui esimestel päevadel satelliidiga kontakti ei saa, on meil palju võimalusi, mida side loomiseks proovida. See, et satelliit ei vasta, ei tähenda, et ta meid ei kuule.»

Satelliidil on tagavararaadiod, mille abil on võimalik süsteemile ligi pääseda ja põhiraadio uuesti töökorda seada. «Lisaks on satelliidisüsteemidesse sisse ehitatud taimerid, mis taaskäivitavad süsteemi, kui maajaamaga ühenduses olemise paus on normist pikem. Üks võimalus on ka taastada mõni varasem järele proovitud operatsioonisüsteem,» lisas Teras.

Satelliidi ühendust maajaamaga võib pärssida ka näiteks akude liigne tühjenemine starti oodates. Viimati laeti ESTCube-2 akusid juulikuus, kui see Tšehhis oli. Kosmoses saab satelliit oma akusid laadida ja kui õigel hetkel süsteem taaskäivitada, on võimalus, et ta võtab maajaamaga lõpuks ühendust.