Pangem nüüd kaalule, kumb on põnevam: kas viis rootsiaegset ahju, mis ühe hüpoteesi järgi võisid olla seotud garnisonile õlle keetmisega, või see keskaegne maja, mille keldripõrand on kuue meetri sügavusel praegusest rohukamarast. Arheoloog Rünno Vissak leidis selle varemevälja keskel, et mõlemad on võrdselt põnevad, meie oma «väike Pompei» annab harukordse võimaluse vaadata kadunud Tartusse.
Tellijale
Viis ahju ja täiskõrguses kelder – uued avastused Lossi tänava kaevamistel (1)
Aga järgemööda. Elleri kooli õuelt alla kaevamiste alale vaadates võib näha mitme ahju jäänuseid, mis, nagu selgub, pole olnud mitte hoones sees ja hoone kütmiseks, vaid õues. Ühel ahjul on selgesti loendatavad kolm lõõri ahjusuust vasemal, teisel pool oli neid sama palju, aga kolmandat saab pigem aimata, sest kive on vähem alles. Näha on ka see, et ahjusuud on olnud võimalik kinni panna. Ühel ahju ladumiseks kasutatud tellisel on kassi käpajäljed.