Ligi 350 haridusuuendus- ja liikumishuvilist inimest kogunes 4. oktoobril Tartusse programmi Liikuma Kutsuv Kool sügisseminarile, kus esitleti Soome õpetaja ja koolitaja Sari Salo kirjutatud ning kodumaal palju populaarsust kogunud käsiraamatut «Jalad kõhu alt välja».
Õpetajad said õpiku, kuidas lastel tunnis jalad kõhu alt välja saada
Sari Salo on pikaaegse kogemusega õpetaja, kes rakendab liikumisega lõimitud aktiivseid õppetegevusi ja jagab koolitajana neid nippe teistele õpetajatele.
Tema käsiraamatut «Peppu irti penkistä» saatis 2017. aastal ilmumise järel suur menu ning esimene trükk müüdi läbi nelja päevaga. Nüüd on Soomes populaarne teos kirjastuse Koolibri vahendusel kättesaadav ka Eesti huvilistele.
Käsiraamat koosneb ainetundidesse liikumist toovate meetodite kirjeldustest ning sisaldab nippe nii 1. kui ka 12. klassi õpetajatele.
Miks on niisugune käsiraamat vajalik, selle kohta jagasid oma mõtteid Tartu Erakooli klassiõpetaja Anu Uusmaa ja Koeru kooli klassiõpetaja Pille Eha.
«Tundideks ettevalmistamine ei käi ju lihtsalt sõrmenipsuga,» ütles Anu Uusmaa. «Õpetaja tahaks ettevalmistused ära teha oma tööajal. Ta tahaks ka, et tunnid oleksid läbimõeldud, loogilised ja lastele huvipakkuvad. On väga hea, kui on olemas mingeidki abimaterjale, et igaüks ei peaks ise jalgratast leiutama.»
Koeru klassiõpetaja Pille Eha lisas, et raamatus pakutud mänge saab ette võtta mitut pidi. Üks asi on lähtuda selle kirjeldusest, aga kui mõte läheb juba tööle, tekib sellest inspiratsioon ning võib välja mõelda hoopis uue tegevuse.
Paigalistumise hirm
Mõlemad õpetajad on ka veendunud, et iga ainetund peaks sisaldama aktiivset liikumist.
«Mitte keegi meist, isegi mitte täiskasvanud inimesed, ei suuda pikka aega järjest istuda ja samal ajal aju aktiivsena hoida,» rääkis Anu Uusmaa. «Et väsinud aju uuesti aktiveerida, on vaja oma keha füüsiliselt pingutada ja liikuda. Lapsi tunnis «liigutades» võtame maha nende pinge, mis osalt tuleneb ka hirmust, et nad peavad järjest paigal istuma. See hirm võib jätta ainetunni sisu omandamise koguni tagaplaanile.»
Õpetaja Pille Eha lisas, et liikudes jäävad asjad paremini meelde, liikumine võib tekitada huvi igava teema vastu. Ka aitab liikumine õpitut paremini kinnistada, näiteks korrutustabelit. Ning ainetunnis liikumine on üks viis üldise liikumisharjumuse soodustamiseks.
Õpetaja Anu Uusmaa täiendas öeldut mõttega, et tegelikult on lapsele mänglevalt ja liikuvalt õppimine väga loomulik. «Kui esimeses kooliastmes sellega teadlikult tegelda, siis on see harjumuspärane ka kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumiski,» arvas ta. «Kui aga vahele jäävad aastad, kus sellega üldse ei tegelda, siis hiljem on õpilasel raske aru saada, et võimalus vahepeal end liigutada aitab talle tunnis võimaluse paremini teadmisi omandada.»
Üks variant on näiteks lihtsad liikumispausid. Aga teine variant on siduda õppetöö liikumisülesannetega. «Loomulikult peab õpetaja olema nutikas: ühed tegevused, mis näiteks toimivad esimeses kooliastmes, ei pruugi toimida enam teismeeas,» rääkis Pille Eha. «Ja liikuda saab väga erinevalt, ja midagi sobivat leidub igas ainetunnis kindlasti kõigile.»
Tund kui tulevärk
Anu Uusmaa sõnul ei pea iga tund olema kogu aeg kui üks tulevärk. Piisab, kui järgida 20 minuti reeglit. «Et ma ei lase lastel sundasendis järjest olla rohkem kui 20 minutit. Selleks ei pea olema väga geenius, et leiutada see väike liikumispaus,» ütles ta.
Käsiraamat «Jalad kõhu alt välja» on üles ehitatud õppeainete kaupa, niisiis võib iga õpetaja endale leida sealt midagi sobivat. Harjutuste juures on ka eeldatavad tulemused, milleni võiks jõuda. Samuti saab kontrollida, kas laps sai mängu käigus õpitu selgeks. Väärt asi on see, et iga liikumisega seotud meetodi puhul on loetletud vajalikke ettevalmistusi.
Liikuma kutsuvate koolide sügisseminar on iga-aastane suursündmus, mis toob kokku kooli-, õppe- ja huvijuhid, õpetajad, aga ka teadlased, koolipidajad ja riigiasutuste esindajad üle Eesti.
Lisaks raamatuesitlusele sai tänavu kuulata ettekandeid ning aset leidsid aruteluringid ja kõnniloengud, koolikülastused ning võimalus oli osaleda paarikümnes töötoas.
Seminariteemad olid liikumist toetav koolimaja, -hoov ja linnaruum, õppekorralduslikud ja päevakavaga seotud küsimused, eri võimetega õpilaste parem kaasamine, mängulised meetodid ja vahendid ning liikumine nii klassis kui ka õues, nii aine- kui ka vahetundides.
Liikuma kutsuvate koolide võrgustikus tegutseb 2023. aastal 204 kooli, kus õpib üle 60 protsendi Eesti üldhariduskoolide õpilastest.