Maaülikooli näitusel saab tutvuda veterinaarmeditsiini ajalooga

Juubelinädala avasündmus on näituse «Veterinaarmeditsiin 175» avamine. Foto: Eesti Maaülikool

Eesti veterinaarmeditsiin tähistab oktoobris pidulikku aastapäeva – loomaarstide koolitamise algusest möödub 175 aastat. Juubelinädala avasündmus on näituse «Veterinaarmeditsiin 175» avamine Eesti maaülikooli raamatukogus.

Täna kell 14 avatav näitus jutustab Eesti veterinaarmeditsiini arengulugu, üle-eelmise sajandi juhtumuste kõrval räägitakse ka tänapäeva loomaarstide tegemistest.

Näituse ühe autori Juhani Püttsepa sõnul koosneb see 23 stendist, millel kirjeldatakse veterinaariaõppe edenemist Taaralinnas. Ka joonistub tema sõnul ühe põhiteljena välja näiteks see, kuidas on loomaarstide õpetamine Tartus ruumiliselt liikunud. «Südalinnast Narva maanteele ja sealt edasi Tähtvere väljale, kus Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut praegugi asub,» selgitas Püttsepp.

Üks ruum maaülikooli raamatukogus on sisustatud professori töökabinetiks. «Sellesse ruumi sisenedes jääb pilk ilmselt pidama kas hobuse skeletil või tundmatul veterinaariaprofessoril, kes istub mõtlikul ilmel päevinäinud töölaua taga. See meeleolu võiks külastaja viia umbes 1930. aastatesse,» ütles Püttsepp.

Uudistada saab ka veterinaari abivahendeid, näiteks hobuse rautamise riistu ja üht-teist kirurgi arsenalist. Samuti kirjalikku pärandit – üliõpilaste konspekte, anatoomiaatlaseid. Esemed pärinevad maaülikooli Zoomeedikumi anatoomiamuuseumist ning osalt ka maaülikooli raamatukogust.

Näitusega koos valmis kaardipakk «42 loomaarstimõistatust», mis sobib nii rõõmsaks ajaviiduks kui ka enda harimiseks. Selle kaardimängu koostamisel sai veterinaarmeditsiini ajalugu põhjalikult läbi sõelutud. Juhani Püttsepp ütles, et teda puudutas selle käigus kõige enam loomaarstiteadlase Jaagup Alaotsa lugu, kes on oma ameti kõrvalt tõlkinud eesti keelde mitmeid tuntud loomaarstiraamatuid.