VIDEO JA GALERII ⟩ Peipsiääre vallas asuv talu pakub kodu surmaga silmitsi seisnud loomadele

Laki (esiplaanil) on šoti mägiveis, kes põgenes kui tema karja parasjagu tapamajja viidi. Üksi looduses elades tõi ta ilmale Häppi (tagaplaanil) ning nüüd nad on leidnud oma päriskodu Kruusa talus, kus neid ei ähvarda enam surmaoht. Foto: Kristjan Teedema

Maal elamise päeva puhul avasid läinud laupäeval üle Eesti paljud oma koduukse, et huvilistele vahetult näidata, kuidas maal majandamine välja näeb. Teiste seas võttis külalisi vastu Kruusa talu Peipsiääre vallas. Seal tegutseb mittetulundusühing Paitame Loomakesi.

Kruusa talu õuele jõudnud külalisi ootas ees tõeline idüll: lambad jalutasid omasoodu õuel ning kaugemal näksis rohtu poni Sofia. Ehkki Sofia armastab üle kõige murutuuste hävitada, oli ta iga uue külalise saabudes valmis oma põhitööst loobuma, et viimne kui üks patsustus ja pai vastu võtta.

Mõnus olemine

Kõiki külalisi tervitas taluperenaine Tiiu Kõnd, kes pakkus kohvi ja pirukat, suunas inimesi loomade juurde ning andis neile tutvuse sobitamiseks kaasa leiba ja saia. Ta nentis, et tegelikult on kõik Kruusa talu loomad inimesega harjunud.

Enamik loomadest on Kruusa tallu jõudnud läbi kurja saatuse ning nüüd on Tiiu ja Viidas Kõnd nad oma hoole alla võtma. Perenaise sõnul peavad nad justkui loomade sanatooriumi, kust kedagi ei viida tapale, ei müüda maha ega anta ära. Kõik loomad on Kruusa talus koheldud pereliikmetena ja võivad seetõttu elada vähimagi hirmuta.

Kruusa talus on praegu 61 looma: lambad, koerad, kassid, linnud, hobused, ponid ja veel mitmed. Teiste mägiveiste seas elab ka näiteks šoti mägiveis Laki, keda Tiiu Kõnd tituleerib Eesti kuulsaimaks mägiveiseks. Nimelt on tegu loomaga, keda pidi hiljuti Vormsi saarelt tapamajja viidama, kuid kel õnnestus õigel hetkel putku panna.

Laki elas mitu kuud looduses lindpriina ning tõi seejuures ilmale pullvasika. Kui vasikas oli umbes kahekuune, leiti nad metsast, ning selleks, et Laki taas surmaga silmitsi ei peaks seisma, võttis Kõnd nad enda juurde. Praegu veel elab Laki koos kolmekuuse Häppiga omaette, kuid peagi saavad nemadki teiste veistega vabalt metsaveerde minna. Et veistel oleks palju ruumi liikuda, on perekond neile korraliku karjaaia ehitanud.

Kõnni sõnul pole neil kunagi olnud probleemi sellega, et mõni loom tahaks jooksu panna. «Kui loomal on hea olla ning söök-jook olemas, siis ta lihtsalt ei lähe kuhugi.»

Täiskohaga töö

Loomade heast elust andsid laupäeval tunnistust õuel vabalt ringi tatsavad lambad, pardid ja poni, kel tõepoolest ei paistnud äraminekuhuvi olevat. Küll aga pakkus iga uus külaline neile põnevust. Mõni võõras sai suisa kerge ehmatuse osaliseks, kui väikese karja jagu lambaid neid hooga tervitama tõttas.

Kruusa talus elab ka hobune, kelle leidis Eesti loomakaitse selts eelmisel aastal. Ta oli kaks nädalat heinamaal pikali olnud ning lamatised katsid pea tervet keha. Ehkki veterinaarid kahtlesid toona, kas suksu üldse terveks ja elujõuliseks saab, on nüüd tema karv läikiv ja ilus ning ta on valmis sööma nii palju leiba, kui ette kantakse.

Kruusa talu paabulinnud jagavad eluaset siidikanadega. Soojal ajal saavad nad rahulikult õues olla, kuid talve saabudes siirduvad uhked sulelised tuppa, kus teisel pool seina elava lehma suur keha suudab neilegi piisavalt sooja pakkuda.

Head inimesed aitavad

Tiiu Kõnni sõnul kulub tal iga päeva loomadega tegelemise peale enam kui viis tundi. Ta koristab sõnniku, söödab ja joodab loomad ning lüpsab lehma ja kitsed. Palgatööl perenaine ei käi, kuna selleks ei ole lihtsalt aega. Kõnni sõnul on 61 looma ka nende võimekuse piir – rohkem ei mahu ja suuremast hulgast ei käiks jõud üle.

Lisaks loomapidamisele kasvatatakse Kruusa talus maasikaid ja mustikaid, nende müügist tulev raha aitab katta loomadega seotud kulusid. Samuti on suur abi heade inimeste annetustest.

Nagu tänapäeval kohane, saab Kruusa talu loomadele kaasa elada sotsiaalmeedias. Samuti saab kokkuleppel neile aasta ringi külla minna.