Juhan Voolaid: häiringute mõõdupuu

Juhan Voolaid Foto: Kristjan Teedema

Kunagi tehti uuring rottidega, millest selgus, et eluga rahulolemise määr sõltub muu hulgas ruumist: tülide hulk ruutmeetril suurenes, kui loomade hulk kasvas. Meie olemegi need rotid ja linn on meie ruutmeeter. Liikluses, kaupluses, rannas, spordi- ja mänguväljakutel saavad kokku kõigi ühiskonnakihtide esindajad, nii professor kui korstnapühkija, altruist kui tõbras. Ja igaühel on oma õigus, kusjuures need õigused on erinevate mätaste otsast vaadates erinevad ega mahu tihti seaduste ja eeskirjade raamesse. Mina veedan üsna tavapärast elukest, käin tööl, kasvatan lapsi, sõidan ratta, auto, bussiga jne. Aga tavapärane elugi on komplitseeritud.

Lahtised koerad staadionil ja pargis. Läksime lastega linnaserva staadionile sportima, ent jalkaväljakul mängis keegi naisterahvas oma koertega. Lennutas taldrikut, saksa lambakoer ja veel üks loom möllasid murul vabalt ringi. Käisin dendropargis, kus sörgivad tervisesportlased ja jalutab muu rahvas, samas lippas ringi vaba rotveiler.

Koeraomanik teab, et tema koerad ei hammusta, teised inimesed teavad, et koerad hammustavad.