Galerii ⟩ Lillekasvataja tõi osa elutööst Eesti Rahva Muuseumi õuele

Üks suurimaid lillesibulate kasvatajaid Tartumaal, tänavu 78-aastaseks saanud Kalle Nurm tõi kolmapäeval Eesti Rahva Muusuemi (ERM) juurde 12 000 lillesibulat, mis saaksid seal juba uuel kevadel õide puhkeda.

Kalle Nurmi tütar elab ERMi lähistel Raadiraja tänaval ning tihti tütart külastades jäi talle silma, et ERMi ümbrus on kevadeti üsna nukker, pole õiteilu. «Nägin, et üksikutes kohtades on nartsisse, aga vähevõitu,» sõnas Nurm.

Siis mõtleski lillekasvataja, et pakub muuseumile enda kätetööd ning tõi ERMi hoovile istutamiseks 12 000 nartsissisibulat. «Ma nägin, et neil oli siin trompetnartsissi Ice Follies, võtsin siis sama sordi sibulad kaasa,» sõnas Nurm.

Ka lõi Nurm ise istutustalgutel kaasa ning asus ERMi A-sissepääsu esisele platsile pallinööri ja väikese vaoajajaga mullakamarasse soont sisse vedama. «Teeme siia lilleornamendi,» pakkus ta teistele istutajatele välja. Istutustalgutel osalejad olid plaaniga päri.

Lillesibulate kasvatajal aitasid nartsisside kinkimise idee idanema panna ka tema lapsed, kes arvasid, et ehk võiks kõrges eas isa lillekasvatust tasapisi vähendama hakata. «Muidu varem oli nii, et igal aastal ühe peenra hävitasin ära ja kaks tegin juurde,» sõnas Kalle Nurm. Praegu kasvab tal kodutalus sibullilli 3500-ruutmeetril ning ainuüksi nartsisse on tal üle kuuekümne sordi.

«Aga mis ma neist ära viskan, pigem toon siia,» lisas ta.

Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks lõi koos kolleegidega istutustalgutel kaasa, sõnades, et Kalle Nurmi pakkumine oli ühtaegu ootamatu ja südantsoojendav. «Aga muidugi pidasime maastikuarhitektiga nõu, et kas see sort siia sobib ning kui suur hulk oleks mõistlik maha istutada,» selgitas Saks.

Kuigi 12 000 lillesibulat tundub suur kogus, hajuvad need ERMi esisele platsile kenasti laiali. «Tegelikult oli neid vaid kaksteist väikset kastitäit, igas tuhat sibulat,» lisas Saks.

Suurem osa nartsissisibulatest leidsid koha ERMi ees muruplatsil. Osa istutati ka viinaköögi kõrvale. «Tore, et meile tulid istutamisele appi ka Raadi kohalikud elanikud, kes sel viisil saavad kujundada enda koduümbrust,» lisas muuseumi direktor.

Kui kellelgi peaks veel tekkima mõtteid tuua ERMi juurde püsikuid, siis selle vastu ei ole muuseumi juhil mitte kõige vähematki. «Räägime siis jälle maastikuarhitektiga läbi ja miks mitte siia õiteilu lisada,» sõnas Kertu Saks.