:format(webp)/nginx/o/2023/09/19/15603308t1he79b.jpg)
On oodata, et peale Selveri üritavad mitmed teisedki ketid tõsta käibemaksu ettekäändel hindu enne jaanuari ja rohkem kui kaks protsenti ning tarbijate kaitsmiseks võiksid jaekaupmehed ise sõlmida ausa kauplemise kokkuleppe.
Tarmo Lauring: kiusatus maksutõusu ära kasutada on suur
Septembris hindade tõstmine pole kuidagi põhjendatav jaanuarist kehtima hakkavate uute maksumääradega. Samas on meil vaba konkurents ja kallimas poes maksabki sama kaup iga päev kolmandiku võrra rohkem ja tarbija teeb oma valikud ise. Ebaeetiline on aga lihtsalt juurdehindluse suurendamine maksutõusu ettekäändel.
Sektoris liigub juba mitu kuud info sellest, et mitu ketti plaanib hindasid maksutõusust märksa varem ning oluliselt rohkem kui kaks protsenti tõsta. Pigem on oodata kahe protsendi asemel keskmiselt 5–7 protsenti hinnatõusu. Tundub väike vahe, aga suurte mahtude juures on teenitavad summad kolossaalsed. Kui arvestada, et näiteks 800-miljonilise aastakäibe juures tõstetakse hindu kahe protsendi võrra lihtsalt üks kuu varem, teeb see 1,3 miljonit kasumit lisaks.
Septembris hindade tõstmine pole kuidagi põhjendatav jaanuarist kehtima hakkavate uute maksumääradega.
Samamoodi on kallimad ketid tegelikult inflatsiooni kattevarjus suurendanud oma juurdehindluse protsenti viimase pooleteise aasta jooksul korduvalt ning seda kinnitavad nii tootjad, Eesti toiduainetööstuse liit kui meie oma sisseostuhindade analüüs.
Praegu võiksid järgmise hinnatõusu pidurdamiseks näiteks tarbijakaitse eestvedamisel sõlmida erinevate sektorite ettevõtted ise ausa kauplemise leppe, et hinda ei tõsteta rohkem kui käibemaksu jagu. Eks iga kaupmees saab siis ise valida, kas soovib liituda ja seda ka oma klientidele välja öelda.