GALERII ⟩ Kultuuripealinna külalisi tervitab rongijaamas silmatorkav kultuuritus

Võssa kasvanud rööbastel pole ammu ühtegi rongi sõitnud, ka pole sealseid lobudikke keegi ammu kasutanud. Vähemalt mõnda aega tuleb reisijatel sellist vaadet kannatada, sest riigile kuuluva krundi korrastamine pole niisama lihtne. Foto: Sille Annuk

Tartu 2024 kultuuripealinna aasta valguses kõpitsetakse linn ilusamaks ja külalistele meeldivamaks paigaks, näiteks remonditakse «Suudlevate tudengite» purskkaev ja raekoda. Ent paraku näeb Tartu ühe värava ehk raudteejaama ümbrus üsnagi räbal välja ning paista on, et sealsed hooned pole pikalt mingit kasutust leidnud.

Relsside vahed on võsastunud ning nende lähedal lagunevad suured ja väiksed hooned. Neist mõneski on jälgi tulekahjust, lisaks ümbritsevad neid klaasikillud, ehitusjäägid ja praht.

Tuleb jälle naelutada

Rööbastevaheline ala koos tondilossidega kuulub riigile. Riigilt sai aga 2006. aastal, kui Tartu rööpaid mööda sõitsid Edelaraudtee rongid, krundi hoonestusõiguse ja taristu kasutamise õiguse viiekümneks aastaks koos pikendamise võimalusega AS Ühinenud Depood, mis tänasel päeval kannab nime AS Go Craft.

«Sellest ajast peale, kui Edelaraudtee reisijateveo lõpetas ja Elron alustas, on see ala jäänud passiivsesse kasutusse ning keegi seal ei tegutse,» selgitas Go Crafti emafirma Go Groupi kinnisvara valdkonna juht Meelis Aab.

Et huligaanitsemist vältida, said raudteejaamas riigile kuuluvate hoonete uksed ja aknad viimati kinni naelutatud kevadel, kuid praegu võib seal mitmesse kohta jälle siseneda. «Tegeleme sellega, et sissepääsud taas sulgeda. Oleme alustanud lammutusprojektide koostamist, aga kuna hooned asuvad raudteerööbaste vahel, siis nõuab protsess pikemat eeltööd,» teatas Go Groupi kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov.

Täpne äriplaan selgub koostöös raudteevaldkonna teiste organisatsioonide ja jaama omanikuga läbirääkimistel. Krundil paiknev suurim hoone on muinsuskaitse ja ühtlasi ka valve all ning selle saatus on lahtine, ülejäänud hooned plaanitakse lammutada. Ent millal see juhtuda võiks, ei osanud Meelis Aab öelda. «See sõltub sellest, millal saame linnalt ehitusloa ning lammutusloa sisse anda, aga kuna tegemist on riigi omandiga, siis võtab see kõik aega,» põhjendas ta.

Keeruline kannustada

Närusest vaatepildist hoolimata ei taha Tartu abilinnapea Elo Kiivet raudteejaama ümbrust aga sugugi koledaks ega trööstituks nimetada. «Vastupidi, seda on viimasel ajal järjest uuendatud ja see mõjub meie linna hea väravana,» ütles ta.

Kiivet kinnitas, et arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse töötajad on hooned üle vaadanud ning nende hinnangul on ehitised nõuetekohaselt võõrastele isikutele suletud ja ohutud.

Vaksali peahoone ehk Vaksali 6 ning Vaksali 8 ja 4 on muinsuskaitse all, kuid see ei mõjuta Kiiveti sõnul nende korrasolekut. «Praegu on need ka heas korras, kuigi hosteli sulgemise järel seisavad tühjad,» sõnas abilinnapea. «Peahoone on äärmiselt esinduslik ja ka Eesti Raudtee on teinud ära suure töö, kui kolis rööbaste vahel paikneva ajaloolise ilmega varikatuse uude kohta ja seeläbi pärandit väärtustab.»

Relsside vahed on võsastunud ning nende lähedal lagunevad suured ja väiksed hooned. Neist mõneski on jälgi tulekahjust.

Kiivet täpsustas, et raudteejaam ise ja selle kõrval olevad hooned on lõviosas eraomandis, seega linna võimalus kedagi seal korrastama motiveerida on piiratud ja muul moel kui head koostööd pakkudes seda teha on keeruline.

Ta märkis, et vaksali ees on mõnusa puhkealana arhitektuuripreemia pälvinud väljak, mis saab pidevalt külalistelt ja ka ekspertidelt kiita. Kultuuripealinna aastaks linnavalitsusel raudteejaamaga eriplaane ei ole, seal vaadatakse üle vaid see, et viidasüsteem oleks arusaadav ka eesti keelt mittekõnelevatele külalistele.

Aastaid tagasi oli Tallinna häbiplekiks Balti jaam, kus lagunevate tehasehoonete vahel veetsid aega süstivad narkomaanid, joodikud ja rööbastel jõlkunud noored. Nüüd on seal aga mitmed kultuuriasutused ja putukaväil ehk ülelinnalise mitmekülgse rohekoridori projekt, mis hõlmab ka endist Kopli raudteeala Balti jaama taga.

Põnev roheala

Balti jaamas saab maad kasutusele võtta teisel eesmärgil vaid seetõttu, et regulaarset raudteeliiklust enam ei toimu, nentis abilinnapea Kiivet.

«Tartu vaates oleks loomulikult äärmiselt tore, linnaelu elavdav ja ruumilist eraldatust vähendav see, kui vaksali taha saaks kas või mingis osas rajada põneva ja mitmekesise roheala, mis siduda ülejäänud rohevõrgustikuga ja näiteks sadamaraudteega,» sõnas ta. «Siin ei saa veel ühtegi kuupäeva ega konkreetset lubadust anda, sest see ei sõltu ainult linna unistustest, vaid riigi tegevussuundadest ja raudtee arengutest.»