Elu ise ⟩ Leedulane paneb õunamahla voolama
/nginx/o/2022/06/09/14613354t1h0e3a.jpg)
20. september 2023, 06:48
/nginx/o/2023/09/19/15603291t1h5903.jpg)
Lõunakeskuse lähistel asuva õunamahlatelgi juures polnud eile kella kümne paiku hommikul just palju inimesi, kuid seal teenust pakkuva Domas Čeponise sõnul on nad tänavu veel liiga vähe tegutsenud ning suuremat kundede hulka on oodata uuel nädalal.
Suure punase kuppeltelgi juures seisis teiste hulgas Diane Kütt, kes parajasti ootas, et tema toodud õuntest mahl valmiks. Kuigi võimalik on saada kuumutatud mahla, valis Kütt sedapuhku toormahla. Oma anumaga on toormahla hind 70 senti liiter.
Tavaliselt teeb Kütt ise kodus mahla. «Mul on pisikene kodukasutuse mahlapress, aga sellega tegemine on palju aeganõudvam,» selgitas ta. Just mugavus ongi tema sõnul teenuse üks suurimatest võludest.
Küti sõnul võiks selliseid mahlategijaid Tartus rohkemgi olla, sest paljudel on kodus õunapuud, mille saagist suur osa rändab prügihunnikusse.
Äri areneb pidevalt
Leedust pärit Domas Čeponis alustas Eestis äri eelmisel aastal, siin tegutseb ta osaühinguga Paradiisiõun. Eestis töötab Čeponis ainult senikaua, kuni kestab mahlahooaeg. Teenus, mida ta pakub, on lihtne. Tuleb minna oma õuntega tema juurde ning olenevalt kogusest saab umbes 20 minutiga kätte mahla, juba kuumutatud ja kraaniga pakki pakitud.
Kuumutatud mahl käib kolmeliitrisse pakki, ühe paki eest tuleb välja käia neli eurot. Čeponis märkis, et hind võib tunduda odav, mahla teeb ta alates 50 kilost õuntest ning nii saab sellest kogusest omajagu mahlapakke – üks pakk ei tundu palju, aga saja paki hind võtab juba kukalt kratsima. «Me saaksime küsida kõrgemat hinda, kui müüksime valmis mahla, kuid kuna inimene tuleb oma õuntega, siis on nõnda,» selgitas ta.
Kui aga masinavärk üleval ja kliente jagub, siis on mahlameister Domas Čeponise sõnul töö põnev ja igav ei hakka kunagi.
Kodumaal on Čeponis sellist teenust pakkunud juba kümme aastat. Idee tuli sellest, kui ta nägi Saksamaal sarnast süsteemi. Ta tõdes, et kümne aastaga on selles äris siiski palju muutunud. Alguses tegi ta mahla käsipressiga, nagu paljudes kodudes siiamaani. Nüüd on tal aga võimekas masinaliin, mis õunad purustab, sellest pudist mahla välja pressib ning ka ära kuumutab.
Kogu masinavärki ja ka telki selle ümber pannakse üles ligi kaks nädalat. Kui ilmneb, et mõni masinajupp on katki või kadunud, tuleb seda tellida Itaaliast või Saksamaalt.
Keelebarjäär ei takista
Kui aga masinavärk üleval ja kliente jagub, on töö Čeponise sõnul põnev ning igav ei hakka kunagi. Talle väga meeldib suhelda inimestega, kes oma õunu mahlaks tulevad tegema. Čeponis eesti keelt ei oska, kuid inglise keeles saab põhilised jutud aetud või siis tuleb leida keegi, kes aitaks tõlkida. Peamine on, et omavahel saaks suheldud ja mõlemad pooled oleksid rahul.
Pressitud mahlale ei lisata suhkrut ning seetõttu on mahl ka väga eheda maitsega. Lisaks on iga mahl erinev, sest õunad, mida inimesed toovad, on erinevad. Čeponise sõnul saab kõige parema mahla siis, kui õuntele lisada veel marju, näiteks vaarikaid või arooniaid. Ka talle endale meeldib selline mahl enim ning seepärast julgustab mahlategija ka inimesi õuntele lisaks veidi marju tooma.
Leedus on Čeponis äri ajanud pikalt, ta on töötanud ka Lätis. Eestisse tulema ajendas teda see, et riigid ja ka inimesed on Baltimaades üsna sarnased. «Eestis alustasime eelmisel aastal, aga toona jäime veidi hiljaks,» märkis Čeponis. «Tänavu tulime vara ja oleme ka paremas asukohas.»
Paljud huvilised, kes mullu tema juures käisid, on õunakottidega jälle platsis. Nende hulk sõltub nagu ikka ilmast: kui sajab, on inimesi vähem, aga päikesepaistelise ilmaga on soovijaid palju. Õunu saab mahla pressimiseks viia ka nädalavahetusel.
Sageli tullakse mahla tegema terve perega: lastel on põnev vaadata, kuidas mahl valmib, ning sedagi, kuidas õunajäänused mööda pikka toru suurde konteinerisse lendavad. Samuti saab maitsta värsket mahla ja veeta koos perega mõnusalt aega. Nii võib pealtnäha lihtne mahlategu muutuda hoopistükkis toredaks elamuseks.
