FOTOD ⟩ Loodusmaja näitusele jõudsid surnud mehe sõrmed

Loodusmaja kommunikatsioonijuht Liina Vakrööm pani näitusel eksponeeritud «surnud mehe sõrmede» kõrvale võrdluseks enda omad. Foto: Sille Annuk

Lille mäel Tartu loodusmajas algas eile iga-aastane seenenädal, mille jooksul oodatakse igas eas seenefänne näitusele, loodusõhtutele ja samblikuretkedele. Tutvuda saab Tartumaa metsadest pärit seentega nii näitusel kui ka mikroskoobi all.

Tänavu on tänu väga heale seeneaastale väljas palju eri liike, üle 150 liigi teada-tuntud söödavatest kukeseentest kuni veidra «surnud mehe sõrmedeks» nimetatud kobarsüsikuni ning mürgistest kärbseseentest limakuteni. Ei puudu ka aniisilõhnaga seened.

Väga haruldasi seeni seekord näitusele ei võetud, need kästi metsa jätta ja kaardistada, et leida vääriselupaiku, rääkis loodusmaja kommunikatsioonijuht Liina Vakrööm, kelle sõnul asuvad parimad seenemetsad Põlvamaal Postitee ääres. «Inimesed ehk ei teagi, et seentel ei pruugi olla ainult kübar ja jalg, vaid neid võib olla igasugusel veidral kujul,» lisas ta.

Huvilised võivad neid veidrikke näitusel uurida ja ka taas meelde tuletada, millised seened kuidas ja mis otstarbeks sobivad. Saab teada, mida tasub süüa ja mida mitte, millega on hea lõnga värvida ja millel on looduses muu oluline roll.

Kas süüa või ei?

Teiste seas on näitusel hiidmuna, millest tänavu sotsiaalmeedias palju pilte jagatakse. «Hiidmuna võib süüa nagu šnitslit, lihtsalt viilutada ära ja pannil praadida,» õpetas Vakrööm. Aga samas on puravikke, mida süüa ei tohiks. «Eriti mürgised on veidra välimusega puravikud siis, kui süüa neid alkoholi tarvitades,» hoiatas Vakrööm.

Eile pärastlõunal näitust uudistanud Evi Tõnts oli loodusmajja tulnud otsima kitsemamplit, et oskaks selle metsas ära tunda. «Mulle meeldib rohkem seenel käia kui neid süüa,» tunnistas Tõnts, kelle lemmikseenemets on Tartu lähistel Reolas.

Samblikujaht Raadil

Iga päev kell 15–18 on kohal konsultant Külli Kalamees-Pani Tartu ülikooli loodusmuuseumist. Väikeses seenelaboris on võimalik suurendusvahendite abiga sügavamale sukelduda, näiteks teha tutvust seeneniidistiku ja «seeneussidega».

Eriti mürgised on veidra välimusega puravikud siis, kui süüa neid alkoholi tarvitades, hoiatas loodusmaja kommunikatsioonijuht Liina Vakrööm.

Teisipäeval ja neljapäeval toimuvad loodusõhtud, kuhu tulevad külla Tartu ülikooli sambliku- ja majaseeneteadlased. Laupäev on aga samblikuretkede päev: algajaid samblikuhuvilisi oodatakse tuurile loodusmaja parki, edasijõudnud suunduvad aga Raadile samblikejahile. Samblikuretked on tasuta, loodusõhtud seenenäituse piletiga.

Lisaks käivad nädala jooksul seenenäitusel juhendatud külastustel pea tuhat Tartu ja Tartumaa õpilast ning lasteaialast, kes tutvuvad Eesti levinuimate seentega, nende rolliga looduses, täidavad töölehti ja uurivad seenemaailma mikroskoobi all.

Näitus on avatud Tartu loodusmaja saalis 19.–22. septembrini kell 10–18. Pileti eest tuleb olenevalt vanusest välja käia kolm kuni viis eurot, koolieelikutele on näitus tasuta. Seenenäitus on loodusmaja ajaloos üks menukaimaid ja pikaajalisimaid, seda on korraldatud juba 1957. aastast.