Egle Tamm: kuidas kaitseme vana linna väärtusi?

Egle Tamm Foto: Erakogu

Sel aastal täitus 50 aastat Tartu muinsuskaitseala loomisest – toimus see Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. aasta määrusega. Samal aastal moodustati muinsuskaitseala ka Haapsalus, Pärnus, Viljandis ja teistes linnades, Tallinna vanalinnas oli muinsuskaitseala moodustatud juba 1966. aastal. Eesmärk oli säilitada ajaloolisi kihistusi ja luua uut, arvestades vana. Siiski on igal ajal omad väljakutsed ja seetõttu vajab iga õigusakt kümne-kahekümne aasta tagant ajakohastamist.

31. augustil kinnitas valitsus Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra, mis asendab seni kehtinud põhimääruse. Seni kehtinud reeglite kogum kehtestati 2004. aastal. Muinsuskaitseala kaitset korraldava uue dokumendi eesmärk on anda juurde paindlikkust ja viia tingimused kooskõlla 2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseadusega. Tartu linn soovis, et kaitsekord ja üldplaneering saaksid valmis samal ajal, kuid päris nii ei läinud: üldplaneering kehtestati poolteist aastat varem. Pärast kolme aastat kohtumisi, koroonaaja virtuaalseid koosolekuid ja kirjavahetust – kaasamise ajastu – on kord lõpuks kinnitatud.

Varem oli määrus, nüüd on kord – tavakasutajal aitab erinev nimetus lihtsamini eristada varasemat ja hilisemat. Erinevus kajastub juba dokumendi nimetuses, korras ei ole enam nimetatud vanalinna, sest muinsuskaitseala laienes Supilinna ehk 19. sajandil ehitatud agulisse.