:format(webp)/nginx/o/2023/09/14/15592737t1h0319.jpg)
Tartu vanimate seni kasutuses olevate kalmistute kujunemine algas 1772. aasta mais Katariina II ukaasist, mille järgi tuli kalmistud rajada asustusest, eeslinnade ja alevite majadest vähemalt 100 sülla, s.o 213 meetri kaugusele. Võimalusel pidi kaugus olema 300 sülda, seega üle poole kilomeetri.
Esialgu ei kiputud ukaasi täitma ja 1773. aastal tegi Liivimaa kindralkuberner selle sisu üsna kategooriliselt veel kord teatavaks.
1. mail 1773 kogunes magistraat Raadi mõisa lähedal asuvale Jaamamõisa põllule ja valis välja maa-ala, kuhu rajada Jaani kiriku saksa ja eesti koguduse ning vene kiriku kalmistud. Septembris õnnistatigi saksa koguduse surnuaed. Esimesed maetud olid 5. novembril lapsed ja tinavalamismeister Welling.
:format(webp)/nginx/o/2023/09/13/15589933t1ha1a1.jpg)