Prügi sortimise reeglid muutuvad rangemaks

Ravila 58 korteriühistu esimees Marek Trojanovski lasi jäätmete sortimist selgitavad sildid panna konteinerite juurde nii eesti kui ka vene keeles, et kõik majaelanikud oskaks loodust ühtmoodi hoida. Foto: Signe Oidekivi

Paljudes Eesti omavalitsustes, nii ka Tartus, tuleb uuel aastal suur muutus, mistap tuleb inimestel hakata kodus tekkivaid biojäätmeid olmejäätmetest eraldi koguma ehk siis piltlikult öeldes peavad kartulikoored tavalisest prügikastist kaduma.

Eeskätt kohustab meid kõiki biojäätmeid eraldi koguma jäätmeseadus, mille kohaselt peavad omavalitsused korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu hiljemalt 31. detsembriks 2023. Teisalt on seadus loodud aga seetõttu, et biojäätmetest annab teha näiteks biogaasi, mida saab kasutada energia tootmiseks.

Biojäätmete kogumismahuti paigaldamine on Tartus praegu kohustuslik vähemalt viie korteriga majade juures ning suurte kortermajade juures ongi biojäätmete mahuti juba olemas. «Eramajade ja väikeste kortermajade puhul on ligi 700 kinnistuomanikku vormistanud ennast kompostijaks ning 135 eramaja on tellinud biojäätmete konteineri,» lisas Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.