Igal aastal võtab paarkümmend tartu- ja jõgevamaalast endalt elu

Peaasi.ee vabatahtlik Mari Rüütli töötas pühapäeval suitsiidiennetuspäeval Tartus. Ta tõdes, et abi otsijaid on järjest rohkem. Foto: Sille Annuk

Suitsiidiennetuspäeval Peaasi.ee vabatahtlikuna Tartus inimestega vestelnud Mari Rüütli sõnul on vaimsetest muredest rääkimine võrreldes kümmekonna aasta tagusega veidi paremaks läinud.

«Eriti just nooremad mehed on hakanud aru saama, et vaimne tervis on samamoodi tervis nagu füüsiline tervis. Et ka vaimse murega arsti poole pöördumine on täiesti mõistlik ja vajalik,» ütles ta.

Rängad arvud

Vaatamata sellele võtab Eestis igal aastal endalt elu ligi 200 inimest. Neist iga lahkunu puudutab omakorda umbes 135 inimest. Teisisõnu öeldes puutub meil suitsiidiga igal aastal kokku umbes 27 000 inimest.

Terviseuuringute keskuse andmetel oli Tartumaal tänavu 3. augustiks endalt elu võtnud 11 meest ja kaks naist. Jõgevamaal on samal ajal vabasurma läinud kaks naist ja kaks meest. 2022. aastal registreeriti Tartumaal 15 ja ja Jõgevamaal kaheksa enesetappu. 2021. aastal olid need arvud Tartumaal 15 ja Jõgevamaal 10.

«Seda tüüpi väljakutseid on alati liiga palju, ka üks selline väljakutse mingi aja peale on liiga palju,» nentis Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa. «Eks meie ühiskonnas toimuv ja erinevad kriisid kahjuks aitavad sellistele rasketele juhtumitele kaasa.»

Politseijaoskonna juhi sõnul valivad vabasurma need, kes ei leia sobivat tuge. «Peame rohkem märkama ja kohe julgema sekkuda. Keegi ei tohi jääda oma murega üksi,» toonitas ta. «Kõige olulisem on lähedaste roll ja tugi. Nemad märkavad, kui inimeses toimuvad muutused ning peaksid sekkuma esimesel võimalusel. See võib aidata inimesel õigel ajal abi saada.»

Vaimse tervise tugevdamisele, abivajajate aitamisele ning teadlikkuse tõstmisele pühendatud vabaorganisatsiooni Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on koroonapandeemia, sellele järgnenud majanduslangus, sõda Ukrainas ja üha kallimad hinnad toonud päevavalgele üha rohkem inimesi, kes proovivad abi otsida.

«Nüüd on selge, et vaimse tervise raskusi ja kriise on juurde tulnud viimaste aastatega,» ütles ta.

Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa:

«Seda tüüpi väljakutseid on alati liiga palju, ka üks selline väljakutse mingi aja peale on liiga palju.»

Suitsiid on protsess, see ei juhtu tavaliselt nipsust, jätkas Oidermaa. Sel on pea alati pikk eellugu ning neid hetki ja momente, kus oleks võimalik sekkuda ja asja paremuse poole pöörata on väga palju, lihtsalt neid ei märgata alati.

Esimene samm

Peaasi.ee korraldab iga kuu viimasel laupäeval Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus vaimse tervise kohvikuid, kus valge särgiga ja kirjaga «Olen olemas» on ootel vabatahtlikud, kellega võib julgelt oma murest rääkima minna.

«Kohvikute sõnum ongi see, et kuskil on ikka keegi, kellega on võimalik rääkida. Ja rääkimine on esimene samm lahenduse suunas, üksi ei pea meist keegi jääma,» sõnas Oidermaa.

Kui varem toimusid kohvikud kaootiliselt, siis sel aastal on tekkinud regulaarsus, sest abivajajaid on palju. «Pühapäeval, üleilmsel suitsiidiennetuspäeval pöördus vabatahtlike poole mitmeid inimesi, kes ei olnud kunagi varem kuskilt abi otsinud ega ka saanud,» märkis Oidemaa. «Selliseid inimesi on Eestis palju.»

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt perearsti poole.

Soovi korral saab nõu küsida üleriigiliselt tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Veebinõustamine: peaasi.ee, lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista

lasteabi telefonil 116 111 (24 h)

ohvriabi telefonil 116 006 (24 h)

emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonil 116 123 (iga päev kell 10-24)

Eluliini telefonil 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kella 19st 7ni hommikul)

kiirabi telefonil 112 (24 h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule ööpäev läbi:

psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas tel [phone], Tartus tel [phone], Viljandis tel [phone], erakorralise meditsiini osakond Ahtmes tel [phone], Narvas tel [phone].