Suitsiidiennetuse päeval räägitakse ka nendest, kes peale lähedase kaotust edasi elavad

Peaasi vabatahtlik Mari Rüütli Reval Cafes. Foto: Sille Annuk

Täna on üleilmne suitsiidiennetuspäev ning vaimse tervise teemadest räägitakse ka Tartus. Räägitakse neistki, kes lähedase kaotust kannavad hinges kogu ülejäänud elu.

Igal aastal võtab Eestis endalt elu umbes 200 inimest. Iga selline ootamatu ja liiga varajane lahkumine puudutab omakorda umbes 135 inimest. Enamik sellistest traagilistest lugudest oleksid ennetatavad.

«Meie põhiline sõnum on see, et alati on keegi olemas, kes kuulab,» ütles Peaasja vabatahtlik Mari Rüütli, kes täna Reval Cafes soovijatega ka vabas vormis vestleb.

Vaimse tervise esmaabi koolituse läbi teinud vabatahtlikud ootavad täna Tartus, Tallinnas, Viljandis ja Pärnus endaga vestlema kõiki, kes soovivad, et neid lihtsalt ära kuulataks. «Korraldame vaimse tervise kohvikuid ka iga kuu viimasel laupäeval, inimeste muresid jagub kogu aastaks,» sõnas Rüütli.

Rüütli sõnul on vaimsetest muredest rääkimine võrreldes kümmekonna aasta tagusega veidi paremaks läinud. «Eriti just nooremad mehed on hakanud aru saama, et vaimne tervis on samamoodi tervis nagu füüsiline tervis. Et ka vaimse murega arsti poole pöördumine on täiesti mõistlik ja vajalik.»

Lähedase kaotus

«Nii suitsiidikatse teinud inimese kui ka tema lähedaste jaoks on tegemist kriisiolukorraga, kus võib olla palju segadust ja küsimusi. Konkreetsed soovitused saavad sel ajal abiks olla,» selgitas peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Eelmisel aastal suri suitsiidi tõttu 190 inimest. Uuringute järgi mõjutab iga suitsiid keskmiselt 135 enesetapu teinud inimese lähikondlast, mis tähendab, et suitsiidi tõttu muutub haavatavamaks igal aastal umbes 27 000 inimest.

«Lein enesetapu järel erineb mistahes muust elus kogetud leinast. Lisaks miks-küsimusele muudavad suitsiidileina keerulisemaks suurem süütunne, traumaatilisus ja enesetapu häbimärgistatus. Soovime inimesi julgustada, et selle kaotusega on võimalik edasi elada ja tasapisi oma elu taas üles ehitada,» rääkis kogemusekspert Eva Koženevski.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt perearsti poole.

Soovi korral saab nõu küsida üleriigiliselt tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Veebinõustamine: peaasi.ee, lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista

lasteabi telefonil 116 111 (24 h)

ohvriabi telefonil 116 006 (24 h)

emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonil 116 123 (iga päev kell 10-24)

Eluliini telefonil 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kella 19st 7ni hommikul)

kiirabi telefonil 112 (24 h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule ööpäev läbi:

psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas tel [phone], Tartus tel [phone], Viljandis tel [phone], erakorralise meditsiini osakond Ahtmes tel [phone], Narvas tel [phone].