ERM salvestab videosse mälestusi ja mõtisklusi külma sõja ajastust

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
Projektijuht Tobias Henriksen näitab, kuidas videoboksis oma lugu salvestada.
Projektijuht Tobias Henriksen näitab, kuidas videoboksis oma lugu salvestada. Foto: Berta Jänes / ERM

Eesti Rahva Muuseumis saab tänasest, 7. septembrist jagada videoboksis oma mälestusi ja mõtteid külmast sõjast. Euroopa kultuuripealinnade Bodø/Tartu 2024 koostööprojekti «Lood külma sõja kuumadest kohtadest» tulemusena luuakse kogutud videomaterjalist audiovisuaalne rändnäitus.

«Külm sõda on pikk ja veel pikema mõjuga periood ajaloos. Ka tänapäeva Euroopas on külma sõjaga seonduv taas aktuaalne ning see mõiste täieneb ja teiseneb ajas. Projektiga kutsumegi üles nii meenutama ja mäletama seda, kuidas külm sõda mõjutas meie argielu minevikus, kui ka mõtisklema sellest, kas ja mil moel see ajajärk avaldub meie tänases elus,» ütles projektijuht Tobias Henriksen Norra lennundusmuuseumist.

«Külma sõja kontekstis on nii Tartu linn kui ka ERMi praegune asukoht Raadil, endise Nõukogude Liidu sõjaväelennuvälja alal vägagi märgiline,» ütles näituste eriprojektide koordinaator Kristjan Raba. «Et jätkata ERMi senist tööd Raadi ajaloopärandi säilitamisel ja püsinäitusel eksponeerimisel, talletame ka oma arhiivis just Tartust ja Raadist jutustavaid lugusid ja refleksioone,» lisas ERMi kogukonnasuhete koordinaator Terje Anepaio.

Oma mälestused ja mõtted võivad ERMis videosse rääkida igas vanuses ja rahvusest muuseumikülastajad, keda kohapeal juhendab ja abistab projekti assistent, ERMi praktikant Katarina Meister (Helsingi ülikool). Videoboks jääb ERMi A-sissepääsu kassa kõrval avatuks 2. oktoobrini.

Kolme kuu jooksul on kaasategevad muuseumid kogunud juba ligi 200 lugu. Videoklippidest sünnib rahvusvaheline rändnäitus ja veebinäitus Euroopa digitaalse kultuuripärandi portaalis Europeana. Näitust ja projekti tulemusi tutvustatakse teemapäeval tuleval suvel Tartu 2024 kultuuripealinna programmis.

Projektis löövad kaasa Norra lennundusmuuseum, külma sõja muuseumid Alliierten Saksamaal ja Langelandsfort Taanis, Šotimaa rahvusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti lennundusmuuseum. Projekti toetavad Duo Network ja kuninglik Norra saatkond Tallinnas.

Projekti assistent Katarina Meister (vasakul), projekti koordinaatorid Terje Anepaio ja Kristjan Raba ERMist ning projektijuht Tobias Henriksen Norra lennundusmuuseumist.
Projekti assistent Katarina Meister (vasakul), projekti koordinaatorid Terje Anepaio ja Kristjan Raba ERMist ning projektijuht Tobias Henriksen Norra lennundusmuuseumist. Foto: Berta Jänes / ERM
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles