Tartu ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman ja käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik pälvisid Euroopa teadusnõukogu alustava teadlase grandi.
Bakterite ja rasvumise uurimine tõid Tartu ülikooli kaasprofessoritele hinnatud uurimistoetused
Tamman keskendub projektis bakterite ja bakteriviiruste võidurelvastumisele, Vainik aga inimeste rasvumisega seotud geneetiliste ja käitumuslike tegurite seoste väljaselgitamisele.
Bakterid ja bakteriviirused
Antibiootikumide resistentsus on bakterite põhjustatud nakkushaiguste ravis üha süvenev probleem. Bakterite ja bakteriviiruste ehk faagide vastastikuste kaitsemehhanismide uurimine võib pakkuda sellele probleemile uusi lahendusi.
Antibiootikumid aktiveerivad bakteris kaitsemehhanismi, mis viib need justkui talveunne. See aitab bakteril antibiootikumi rünnaku üle elada ning toetab resistentsuse teket ja levikut. Siinkohal võib olla abi faagidest, kes suudavad bakterite kaitsemehhanismi halvata.
«Kuna bakterid ja faagid on aegade algusest koos evolutsioneerunud, toimub nende vahel omalaadne võidurelvastumine – iga bakteri kaitsesüsteemi vastu tekib faagidel oma mehhanism. See võib anda ideid, kuidas tulevikus bakterihaiguste vastu võidelda,» rääkis Hedvig Tamman oma projektist.
Kaalumuutuse põhjused ja geeniloterii
Uku Vainiku juhitavas projektis otsitakse rasvumisega seotud käitumuslikke ja geneetilisi seoseid ning püütakse selgitada välja võimalikke uusi sekkumisviise ülekaaluga võitlemiseks. Rasvumine on pärilik krooniline haigus, millega on maailmas hädas ligi miljard inimest. Maailma terviseorganisatsiooni andmeil on 2030. aastaks ülekaalus või rasvunud veidi enam kui pool inimkonnast. Arvestades rasvumisega kaasnevaid tervisehädasid, on see tervishoiusüsteemile tohutu lisakoormus ning vajab kiireid ja tõhusaid lahendusi.
Vainik püüab aru saada, millised tegurid võiksid kaalulangetamisega toimetulekut laiemalt ennustada. Uuritakse, kas neil ennustusteguritel on kaalu vähenemise edukusega põhjuslik seos ja kas seda seost tundes saab kaalulangetusprogramme tõhusamaks muuta. Selle väljaselgitamiseks kasutatakse nii masinõpet, geenipankadesse kogutud terviseinfot kui ka tervisekäitumist toetavat mobiilirakendust.
Euroopa teadusnõukogu toetus karjääri alustavale teadlasele on 1,5 miljonit eurot viieks aastaks. Hedvig Tammani projekt «Poomisvastuse valgud ja toksiini-antitoksiini süsteemid bakterite ja faagide vahelises võidurelvastumises» (lühend PhaBacArms) algab 2024. aasta alguses ja kestab 2028. aasta lõpuni. Uku Vainiku projekt «Kaalumuutuse varieeruvuse käitumuslike põhjuste väljaselgitamine geeniloterii abil» (lühend OBECAUSE) algab 2024. aasta jooksul.
Euroopa teadusnõukogu alustava teadlase grant on mõeldud noortele teadlastele töörühma moodustamiseks ja tipptasemel teadustöö tegemiseks. Granti taotles seekordses voorus 2969 teadlast üle Euroopa, uurimistoetust sai neist 400. Tartu ülikooli teadlastel on aastate jooksul õnnestunud saada Euroopa teadusnõukogu eri grante kümnel korral.