Eile, esmaspäeval, esimesel päris koolipäeval, oli linn kooliminejatest ja nende vanematest pungil. Ilmselt rohkemgi kui tavalisel argipäeval, sest nii mõnedki koolijütsid ei tunne veel uue kooli õpetajaid ega koridore ning esimesel päeval on ikka koos ema või isaga pisut julgem tundmatusse sukelduda.
Veiki Ojaperv: turboga kooliaastasse!
Vanemuise kitsal tänaval on kohe mitu kooli ja vähemalt eile oli seal väga tihe liiklus. Palju uljalt teed ületavaid koolijütse ja teine sama palju puselevaid lapsevanemaid, kes võimalikult ettevaatlikult proovisid oma neljarattalisele kohta leida, et lastega koos siis kiirelt koolimajast läbi hüpata.
Kuigi kõik lapsed on tähtsad, siis selgelt mõni üksik on teistest oluliselt tähtsam. Eriti sinu laps, kes sa süsimusta kroomitud velgedega Audi maasturiga teistest kõigist ette trügisid ja parkivate autode vahel närviliselt siksakitasid. Ma loodan, et jalakäijad leidsid aega sulle peeglisse ikkagi heakskiiduks pöidlad tõsta, kui nad signaalitamise ja turbovile ehmatusest toibusid. Aga tegelikult ma loodan, et sinu laps sinusuguseks ei kasva ja hoiab ise ka peast kinni, et miks, kurat, nii kooli juures sõitma peab.