Kampaania kutsub tunnustama südamega tehtud eurotegusid

Egeli Raudmäe
, ajakirjanik
Copy
Tänavu valmis euroraha toel Tartu ülikooli kliinikumi juurde- ja ümberehituse kolmas etapp, tänu millele pääsesid ajakohastesse töötingimustesse nii laste- kui kõrvakliinik.
Tänavu valmis euroraha toel Tartu ülikooli kliinikumi juurde- ja ümberehituse kolmas etapp, tänu millele pääsesid ajakohastesse töötingimustesse nii laste- kui kõrvakliinik. Foto: Kristjan Teedema

Sel sügisel möödub 20 aastast Eesti Euroopa Liiduga ühinemise otsuse langetamisest. Selle märkimiseks algab 4. septembril üleriigiline kampaania, mille eesmärk on välja valida parimad eurotoetust saanud projektid ning tunnustada edulugusid, kus toetus on aidanud kaasa Eesti arengule ja heaolu kasvule.

Alates Euroopa Liiduga ühinemisest on Eestis tõukefondidest toetust saanud üle 40 000 projekti. Viimasest seitsmeaastasest perioodist viiakse ellu üle 14 500 projekti, millest osa on veel käesoleva aasta lõpuks valmimas.

«Toetatud on väga laia spektrit: muuseumidest liiklussõlmedeni ja väikeettevõtete starditoetusest kuni lasteaiakohtade loomiseni. On oluline märkida, et füüsiliste objektide kõrval on palju tuge saanud valdkonnad, mida silmaga näha ei saa, kuid mis ometi on tähendanud inimeste elukvaliteedi tõusu. Näiteks on uuendatud vee- või kaugküttetorustikke, tehtud teadusuuringuid ning antud ümberõppekoolituste ja nõustamise toel võimalus leida uus töökoht tuhandetel inimestel,» rääkis riigi tugiteenuste keskuse toetuste valdkonna juht Urmo Merila.

Kui varasemal perioodil läks lõviosa rahast nii-öelda betooni ehk suurte taristuobjektide  tarvis, siis lõppeval toetuste perioodil on panustatud rohkem reformidesse. Näiteks võib tuua koolivõrgu (uued riigigümnaasiumid) ja haiglavõrgu ümberkorraldamise (esmatasandi tervisekeskused). Tõukefondide üks eeliseid on see, et rahastusperiood on pikk ning nii on võimalik suuremaid ja mõjusamaid muudatusi ellu viia.

«Teostatud projekte tasub märgata ja tähele panna juba ainuüksi selle pärast, et igaüks neist on märk sellest, kuhu me kuulume – Euroopa Liitu –, ja et meid pole jäetud üksinda, vaid oleme saanud tänu toetusmeetmetele ellu viia kümnete tuhandete inimeste unistusi. Märgakem saavutatu mõju ja tunnustagem neid, kes projekte edukalt on ellu viinud,» lisas Merila.

Tänavu lõpeb struktuuritoetuste 2014–2020 periood, mil Eesti sai fondide eelarvest 3,8 miljardit eurot. Sel perioodil on eurotoetuste osakaal riigieelarves jäänud 10 protsendi kanti, kattes koguinvesteeringutest umbes 17 protsenti.

«Nii mõneski valdkonnas oleme saavutanud märksa enam, kui algul planeerisime. Kohati lausa mitmekordselt uute maanteede, raudteekilomeetrite või uute lasteaiakohtade näol. Ka moodsaid tervisekeskusi kerkib üle Eesti 15 võrra enam kui 2014. aastal plaaniti,» märkis rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.

«Kui vaatame ajas tagasi, siis Euroopa Liidu toetused on kahtlemata meie heaolu kasvule tuntavalt kaasa aidanud, tunnustame neid, kes toetusvõimalusi edukalt kasutada on aidanud,» lisas Tomingas.

Kampaaniat korraldab Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus riigi tugiteenuste keskus.

Kuidas osaleda kampaanias «Südamega tehtud eurotegu»?

  • Esita hiljemalt 24. septembriks oma lemmikeurotegu veebilehel www.eurotegu.ee. Lehelt leiad hõlpsasti ka oma kodupiirkonna eurotegude loetelu.
  • Esitajaks võib olla iga kodanik, sealhulgas toetuse saaja ise, kohalik omavalitsus, meetme eest vastutav ministeerium, rakendusüksuse projektikoordinaator jt.
  • Konkursile esitatud projektide seast valib viieliikmeline žürii välja 30 projekti, mis pannakse rahvahääletusele. Projektide valimisel hinnatakse nende tunnetuslikku mõju ja olulisust valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale, kogukonnale.
  • Žüriisse kuuluvad rahandusministeeriumi esindaja, riigi tugiteenuste keskuse esindaja, ning kolm konkursi korraldaja valitud avaliku elu tegelast. Žürii langetab otsused konsensuslikult.
  • Rahvahääletuseks valitud projektid avalikustatakse veebilehel www.eurotegu.ee.
  • Rahvahääletus on avatud 16. oktoobrist 5. novembrini.
  • Hääletajate vahel loositakse välja:

- 2000-eurone kinkekaart reisiks mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki;

- Euroopa Komisjoni Eesti esindusega 2024. aastal reis Brüsselisse, kus saab uudistada komisjoni ja europarlamendi tööd.

  • Säravamaid eurotegijaid premeeritakse novembri lõpus toimuval tänuüritusel.

Märksõnad

Tagasi üles