Mart Hiob: rattateid on vaja ka autojuhtidele ja jalakäijatele

Mart Hiob Foto: Sille Annuk

Linnaplaneerimise suurim proovikivi on kõigi soovide piiratud maa-alale mahutamine. Nende valikute tegemisega me ühtlasi ka otsustame, millise linna saame. Tänavaruumis on üldjuhul samamoodi: kui laiendame autoteid, saame rohkem autosõitjaid, kui rattateid, saame rattasõitjaid ja kui kõnniteid, siis jalakäijaid.

Siin mängivad muidugi rolli ka teised tingimused ja on näiteid väljaehitatud teedest, millel ei ole kasutajaid. Kuid autosõidusõprade paljukorratud väide, et autokasutust ei ole võimalik vähendada, ei vasta lihtsalt tõele. Seda tõestavad kümned ja sajad eelkõige Euroopa linnad, millest tuntuimad on meile lähedase kliimaga Põhjamaade pealinnad.

Tihti jäetakse ka mulje, et ratturitele ja jalakäijatele paremate tingimuste loomine tähendab vaat et autosõidu ärakeelamist. See ei ole kaugeltki nii! Ka kõige rattasõbralikumates linnades on alati olemas ka autoteed ning kõiki inimesi ei sunnita sugugi ringi väntama või ühissõidukit kasutama. Väga heaks tulemuseks peetakse autoliikluse vähenemist viiendiku võrra ehk parafraseerides kunagist loosungit – reeded autovabaks!