Üks lehm toodab aastas 5000 sõidukilomeetri jagu gaasi

Ilmatsalu rohegaasijaam, mis toodab kütust linnaliini bussidele. Foto: Eesti Biogaas OÜ

Alexela ja Infortar alustasid Tartumaal Ilmatsalus ja Järvamaal Oisus asuvate rohegaasijaamade laiendamist, selle tulemusel saavad jaamad võtta vastu rohkem toidujäätmeid. Seni tootis Ilmatsalu rohegaasijaam kütust lehmasõnnikust. 

Alexela ja Infortar ühisfirma Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom selgitas, et kui siiani tootsid nad rohegaasi peamiselt loomasõnnikust, siis nüüd saavad nad toormena varasemast enam kasutada ka toiduainetööstuse ja muid biolagunevaid jääke. «Suures pildis annab see toiduainetööstustele laiemad võimalused ringmajanduses osalemiseks,» märkis Alexela ja Infortar ühisfirma Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom.

«Rohejaamad pööravad jalajälgi jätmata ning lahendavad korraga mitut valemit – põllumajanduse ja toidutööstuse jäätmete järel järgmine probleem, mis ette võtta, võiks olla linnaelanike biojäätmete vastuvõtt ja töötlemine, tehniliselt on jaamad selleks valmis, lisaks eeldab see riiklike regulatsioonide kohandamist, omavalitsuste otsuseid ja logistika korraldamist,» tähendas Stroom.

Kaks aastat tagasi 30 miljoni euro suuruse investeeringu toel avatud Järvamaal Oisu, Tartumaal Ilmatsalu ning Lääne-Virumaal Vinni rohegaasijaamade tootmismaht kasvab peale laiendustöid kolmandiku võrra, suurendades sellega Eesti Biogaasi rolli biometaani suurima tootjana Baltikumis rohepöörde eesmärkide saavutamisel. Laienduse käigus lisandub kääriteid ja tootmisseadmeid. Ehitustöid teostab jaamades EG Ehitus.

Rohegaasi suuremad kliendid on täna Tartu, Rakvere ja Pärnu linna ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta kõikidest Eesti Gaasi ja Alexela gaasitanklatest üle Eesti. Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kilogrammi rohegaasi, millega saab sõita 5000 kilomeetrit. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kilogrammi biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 kilomeetrit.

Rohegaas on puhas ja kvaliteetne mootorikütus, mis sobib kõikidele CNG-sõidukitele. Rohegaasiga töötava mootori sooritus on sama kui bensiinimootoril, kuid see töötab vaiksemalt ja tarbib märksa vähem kütust, mille hind on lisaks kaks-kolm korda soodsam. Rohegaasi kasutusele võiks lisaks ühistranspordile üle viia ka riigisisese reisija- ja kaubaveo. Kohalikule rohegaasile üleminek on praegu ainus olemasolev kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline lahendus reisijate- ja kaubaveo sektorites 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Biogaasi ehk rohegaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest. Biogaasi töötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas. Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, biometaani põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru.

Rohegaasijaama käärimisprotsessi jääk ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ehk laguuni ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.