GALERII ⟩ Emajõe ääres loidavad lõkked ja jutustatakse lugusid

Tartu üliõpilasteater lõi üheks õhtuks Emajõe äärde lõkkeplatsi, kus muinasjutuvestjad kutsusid publiku läänemeresoome rahvaste metsa-aineliste juttude maailma. Need on lood, mis algavad enamasti «Elasid kord...»

Elava tule ja looduse ühendamine vestmisega, taustaks vahelduseks ka trummipõrin või vilespillimäng, tõi vaatajani animistliku maailmapildi järelkaja, mis on olnud omane põlvkondadele, kellest praeguse aja inimesed ju pärinevadki.

Emajõe äärde liivale oli end istuma seadnud paras hulk kuulajaid, kel kaasas istumisalused või piknikutekk ning enamasti ka seltsiline või terve perekond.

Loo lavastaja on Enor Niinemägi ning lõkkeloojad olid Peeter Piiri, Jörgen Sinka, Joonas Vatter, Anel Neumann, Enor Niinemägi ning muusik Mart Alaru.

Öise metsa peale mõeldes võib inimene tunda hirmujudinaid. Aga samahästi võib kodukandi mets olla turvaliseks pidepunktiks, kus jõudu koguda ja aeg maha võtta.

Tuues lavastuse keskmesse jõe kaldal hämaruses lõkkeplatsil süttiva leegi, sattus vaataja otsekui aega, kus mets ja tulease ei olnud ainult ellujäämiseks vajalik tingimus, vaid eluringi algus, keskpunkt ja lõpp ning pärimuse häll.

Lõkke ääres ellu äratatud lugude kogemise kaudu sai leida vastuseid nendele samadele igipõlistele küsimustele, mis painasid juba meie esivanemaid, aga sai leida vastuseid ka iseendas. Ning naerda sai ka. Kõik see sobis muinastulede öösse nagu valatult.

Muinastulede lõkked põlevad täna Emajõe mõneski sadamas veel, samuti paljude siseveekogude ääres ning loomulikult on tulekohti täis Soome lahe ja Läänemere kaldad nii Eestis kui naaberriikides ning saared. Vaata kaarti siit.