Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

GALERII Elva valla inimesed käisid kalmistuilt maasvedelevaid küünlatopse üles korjamas

Copy

Pooleldi põlenud või tühjad küünlatopsid vedelevad haudade vahel, aga ka kalmistuaia taga ja metsa all ning ümbruskonna tänavail ja põldudel. See näib paratamatu pilt. Laialitassijaiks on peamiselt linnud, kes üritavad topsidest küünlarasva kätte saada ning topse noka otsas edasi kannavad. Kalmistuprügi hulka kuuluvad aga ka kunstlilled, klaasikesed ja purgikesed, mis vaasi ülesannet on täitnud. Tundub uskumatu, kui palju prügi inimesed oma lähedaste haudadele veavad.

Naiskodukaitse vabatahtlikud ja Elva valla töötajad kogunesid nädalalõpul Rannu surnuaeda ja seejärel Puhja kalmistule talgutele, et vaadata olukord oma silmaga üle ja korjata plastprügi kokku.

Eliise-Berta Tarto, kes on Elva valla kommunikatsioonijuht, teatas reede õhtul, et nad töötasid kolm ja pool tundi – esmalt Rannus, ja siis Puhja surnuaias.

«Paljude jaoks lõpeb surnuaed kivimüüriga, aga uskumatu, kui palju küünlaümbriseid, kunstlilli ja kilekotte müüri taha jääb, ning mitte ainult lähiümbrusesse,» rääkis Eliise-Berta Tarto. «Ka 100 meetri kaugusel kivimüürist on mets ja aas plastikuga kaetud. Suure osa näivad olevat sinna viinud linnud ja loomad, millest annavad aimu küünlaümbriste äranäritud ääred. Kõik see paneb mõtlema ka sellele, kuidas surnuaedadesse tagasi tuua laternad koos tavaliste küünaldega.»

Prügisaagi suurus on näha loo juurde lisatud pildigaleriis.

Kalmistult mõne tunniga kogutud plastprügi.
Kalmistult mõne tunniga kogutud plastprügi. Foto: Kayvo Kroon

Järgmine maailma suur koristuspäev leiab aset 16. septembril. Seekordne sihtmärk ongi kalmistute korrashoid, teatas Eger Karuse, kes on Eestis aset leidva maailmakoristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht. Elva valla ettevõtmine oli otsekui suure koristuspäeva eelproov, et inimestelt tagasisidet saada, ja kalmistute kordategemise ideed ka suurematesse piirkondadesse viia.

Elva valla ennetustööspetsialist Karmen Paavel ütles, et kui naiskodukaitsjad on varemalt Ukraina toetuseks kaevikuküünlaid valanud, siis niisuguste küünalde tegemise suurim probleem on, kust saada teise ringi küünlavaha.

«Üks võimalus ongi koguda seda poolpõlenud küünlatopsidest, mida kalmistu prügikastidest rohkelt leiab,» rääkis Karmen Paavel, kes on ise sel eesmärgil surnuaedade prügikaste sorteerimas käinud.

Kokkuvõtteks: Elva kalmistute koristustalgud täitsid mõlemat eesmärki – kalmistud ja nende ümbrus sai puhtamaks. Koguti ka hulk küünlavaha, millest sügisel Ukrainale taas kaevikuküünlaid valmistama asuda.

Tagasi üles