Te ametikett koosneb neljakümnest hõbedast plaadist ja selles on ka ülikooli vundamendist pärit tükk ...
Tõesti, seesama siin ongi. (Näitab.) Aga need, näete, on Joseph von Fraunhoferi jooned, meie kuulsa astronoomi Päikese spektri jooned.
Ametikett kaalub vist kuskil kilo?
Jah, see ei ole väga raske.
Tunnete sellega ennast hästi?
Jah, aga sel ametiketil on ka teine kaal, millest Tõnu Viik siin aulas just rääkis.
(Tallinna ülikooli rektor Tõnu Viik kõneles, et rektoriks valimine ei ole ainult tunnnustus, vaid see on ka tuhandete inimeste lootuste, ootuste, nõudmiste, tahtmiste, soovide ja vajaduste projektsioon. Et rektor mõistaks, teeks, hoiaks, muudaks, arendaks, näitaks, kohtuks, veaks eest, tuleks, jagaks, saaks aru, sekkuks, toetaks ning tunnustaks õigete otsuste alusel õiglaselt õigeid inimesi õigete asjade eest, olles sealjuures kõikide osapoolte seisukohad ära kuulanud, kõigiga arvestanud, kõigile tagamaid selgitanud, ja seda enne, kui ta midagi avalikult välja ütleb. – Aime Jõgi)
Teie senise rektoriaja kõige raskem aeg näib olevat olnud aga nüüd, just need viimased nädalad...
See sõna «raske» ei ole kohane ... Tõsi, tekivad uued olukorrad ja nendega on vaja kohaneda. Kui nii võtta, siis kõik võib raske olla. Aga kõike on võimalik lahendada ja me saame hakkama.