Rektor Toomas Asseri ametikett kaalub kilo, aga selle kandmise raskus seisneb milleski muus

Rektor Toomas Asserit õnnitleb poliitik Rein Taagepera. Foto: Signe Oidekivi/Tartu PM/Scanpix Baltics

Õnnitlejate jada rektor Toomas Asseri uude ametiaega pühitsemise järel oli Tartu ülikooli aulas pikk, viimaste seas ootasid tudengid koos üliõpilaskonna esimehe Renar Kihhoga. Üliõpilased ulatasid rektorile väikse kingikoti, saateks sõbralik vestlus.

Rektor Toomas Asser, mida tudengid teile kinkisid, kas jõudsite uurida?

Nad niipalju ütlesid, et seal on märkmik, ja seal on vist ka mesi ... Ja märkmikus olevat kirjas, mida sellega täpselt teha tuleb. Ma veel ei tea.

Ju seal mingi soov on, ja ma katsun seda täita.

(Hiljem teatas rektor, et kingipakis oli murakamoos ja pannkoogiretsept ning lisas, et ta katsub talle soovitatud pannkookide tegemise oskuse nüüd kindlasti omandada, tähtajaks ja sihiks tudengipäevade pannkoogihommik. - Aime Jõgi)

Tartu ülikooli tudengkonna hulgas on meestudengeid 35 protsenti ja ülejäänud on naistudengid. Kas Tartu ülikool peaks kuidagi muretsema selle pärast?

See on kaldu küll ja see ei ole ainult nüüd viimasel aastal nii. Poiste pärast on muretsemiseks natuke põhjust. Need noormehed on Eestis ju olemas, nad tuleb siia kohale tuua, meelitada. Ma arvan, et oleme teadlikud ja saame hakkama.

Tartu ülikoooli maine ei sõltu ainult rektorist, vaid nii tudengkonnat kui ka õppejõududest ja teadlastest, oma eriala tippudest. Mida teha, et neid tõelisi tippe oleks ülikoolis rohkem?

Eelkõige tuleb neid leida ja kutsuda me oma Eestimaalt. Nii, nagu ma oma kõnes ütlesin, peaksime pingutama rohkem selle nimel, et meie enda talendikad noored tuleksid kõigepealt ülikooli, et nad hindaksid ja mõistaksid seda. Ja siis peaksid nad läbima nii esimese kui ka teise õppeastme järjest ning siis tekib lootus, et need andekad on tõenäoliselt võimelised jääma ka doktorantuuri. See ahel tuleb kuidagi kindlustada.

Te ametikett koosneb neljakümnest hõbedast plaadist ja selles on ka ülikooli vundamendist pärit tükk ...

Tõesti, seesama siin ongi. (Näitab.) Aga need, näete, on Joseph von Fraunhoferi jooned, meie kuulsa astronoomi Päikese spektri jooned.

Ametikett kaalub vist kuskil kilo?

Jah, see ei ole väga raske.

Tunnete sellega ennast hästi?

Jah, aga sel ametiketil on ka teine kaal, millest Tõnu Viik siin aulas just rääkis.

(Tallinna ülikooli rektor Tõnu Viik kõneles, et rektoriks valimine ei ole ainult tunnnustus, vaid see on ka tuhandete inimeste lootuste, ootuste, nõudmiste, tahtmiste, soovide ja vajaduste projektsioon. Et rektor mõistaks, teeks, hoiaks, muudaks, arendaks, näitaks, kohtuks, veaks eest, tuleks, jagaks, saaks aru, sekkuks, toetaks ning tunnustaks õigete otsuste alusel õiglaselt õigeid inimesi õigete asjade eest, olles sealjuures kõikide osapoolte seisukohad ära kuulanud, kõigiga arvestanud, kõigile tagamaid selgitanud, ja seda enne, kui ta midagi avalikult välja ütleb. – Aime Jõgi)

Teie senise rektoriaja kõige raskem aeg näib olevat olnud aga nüüd, just need viimased nädalad...

See sõna «raske» ei ole kohane ... Tõsi, tekivad uued olukorrad ja nendega on vaja kohaneda. Kui nii võtta, siis kõik võib raske olla. Aga kõike on võimalik lahendada ja me saame hakkama.