Kliimanõukogu hakkab juhtima Tartu linnaarhitekt

Endine Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. Foto: Kristjan Teedema

Täna alustas tööd teadlastest ja valdkonnaekspertidest koosnev kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamisel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti tänasel avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.

Kliimaminister Kristen Michal sõnas, et kliimanõukogu koondab asjatundjaid, kes teadmiste, tausta ja kogemusega aitavad Eestil vastata küsimusele, kuidas väiksem keskkonnajalajälg saab meie konkurentsieeliseks. «Hea kliimaseaduse sünniks on vaja ausat ja avatud debatti, tarku küsimusi ja nutikaid vastuseid ning järjekindlust see kõik ka ellu viia, tänan kõiki, kes aja ja vaimutööga kaasa löövad,» ütles Michal.

Kliimaseadus puudutab ja hõlmab otseselt väga paljusid valdkondi, nagu energeetika, transport, majandus, elurikkus, ringmajandus. Põhifookustest ning suurima mõjuga valdkondadest lähtuvalt on valitud ka kliimanõukogu koosseis.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets rõhutas kliimanõukogu tähtsust kogu rohereformi elluviimisel.

«Oleme kutsunud kliimanõukogus osalema väga kõrgete kompetentsidega Eesti eksperdid. Me ei oota nendelt inimestelt ainult suletud uste taga taustaarutelu, vaid nii valitsusele, riigikogule kui ka vajadusel teistele soovijatele nõu andmist, suuniste jagamist ning julgeid ettepanekuid, kuidas jõuda toimiva ja mõjusa kliimaseaduseni,» märkis kantsler.

Nõukokku kuuluvad Timo Palo, Aveliina Helm, Kerli Kant-Hvass, Gunnar Okk, Marek Rannala, Tõnis Arjus, Ants-Hannes Viira, Veiko Uri, Sten Tamkivi, Rainer Sternfeld, Erik Puura, Grete Arro, Jaak Vilo, Kai Realo, Väino Kaldoja, Maia-Liisa Anton ja Kaspar Oja.

Esimesel kliimanõukogu kogunemisel valisid liikmed nõukogule juhi, kes hakkab edasist tööd koordineerima, olles ka vahelüli liikmete ning ministeeriumi, valitsuse ja huvirühmade vahel. Selge toetuse sai Tõnis Arjus, kes on olnud viimased 11 aastat Tartu linnaarhitekt ning jätkusuutliku ja ajakohase ruumiloome eestvedaja. Samuti on Arjus olnud aktiivne liige riigikantselei juures tegutsenud eksperdirühmas. Asejuhiks valiti ministeeriumi teadusnõunik Aveliina Helm.

Äsja valitud kliimanõukogu juht Tõnis Arjus rõhutas nõukogul lasuvat suurt vastutust, arvestades rohereformi elluviimise ajakriitilisust ning suuri ootusi kliimaseaduse mõjule.

«Kliimaseaduseta ei ole Eestil võimalik tempokalt ning kaalutult liikuda jätkusuutlikuma elukorralduse ja majanduse poole. Tajume nõukogule pandud ülesande suurust ja olulisust ning püüame olla selles protsessis aktiivseks nõuandjaks. Samas on tähtis rõhutada, et seaduse väljatöötamine sisaldab paljusid erinevaid koostöövorme, et kõigi inimeste, ekspertide ja teadlaste hääl oleks kuuldud,» lausus Arjus.

Tänasel esimesel koosolekul tutvustati lisaks nõukogu liikmetele kliimaseaduse väljatöötamise ettevalmistusi ja nõukoja rolli ning lepiti kokku edasine töökorraldus. Järgmine kliimanõukogu kogunemine toimub oktoobris, samal ajal saab alguse ka seaduseelnõu koostamine.

Kliimaministeerium alustas kliimaseaduse väljatöötamise ettevalmistusi selle aasta juulis. Eesmärk on eelnõu koostamise ettepaneku esimene avalik konsultatsioon korraldada selle aasta sügisel ning saada seadus küpseks järgmise aasta suve alguseks. Kliimaseaduse väljatöötamise avaüritus toimub septembri teises pooles.

Tõnis Arjus teatas juba kevadel, et loobub linnaarhitekti ametist. Tema viimane tööpäev Tartu linnavalitsuses on 31. august.