«Hoia pea väljas, hoia pea väljas,» hõikas Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets vetelpäästja Argo Raagile, kes oli hüpanud basseini, et sealt välja tuua põhja vajuvat inimest.
VIDEO ja GALERII ⟩ Aura veekeskuse basseinis hõljus hübriidmannekeen, keda päästjad ja kiirabiõed asusid ellu äratama
21. august 2023, 20:28
«Kurr-rat, nii raske on,» jõudis ta vastata, sest vee pinnal tuli tal hoida täiskasvanud meest, kes koos vettinud rõivastega võis kaaluda enam kui 85 kilo.
Argo Raag on G4S Lõuna piirkonna rannavalve juht, kes peab end vormis hoidma aasta läbi ning kes on varem treeninud mitmesuguste nukkudega. Kevadistel paadiõppustel näiteks on nukke asendanud ka täistopitud kombinesoon.
«See on nagu pärisinimene, see ei ole kartulikott,» ütles ta pärast.
/nginx/o/2023/08/22/15540408t1h088d.jpg)
Veepäästemannekeeni olid Aurasse toonud Märt Sibrik ja Indrek Sokk, kes on agentuuri Mohni töötajad ja Suurbritannia tootja Ruth Lee esindajad Baltikumis, müües erilisi abivahendeid, mis on vajalikud tuletõrje ja päästeteenistuse, politsei ja piirivalve, parameedikute, vetelpäästjate, tööohutuse spetsialistide ja paljudele teiste treeniguil ja koolitustel.
Auras näidatud mannekeeni nimetavad nad hübriidmannekeeniks, kuna sellega on võimalik harjutada uppunu veest otsimist ja välja toomist, tema meditsiinilist hindamist ning talle esmaabi andmist kuni kiirabibrigaadile üleaandmiseni.
Esmaabiandjad saavad vabastada hingamisteid, kindlaks teha, kas vesi on kopsus või mitte, teha kunstlikku hingamist ja kaudset südamemassaaži. Ta näebki välja nagu päris inimene, tal on sugu, isikupärane välimus ja eeldatav vanus.
Koolitaja ja kiirabiõde Tiit Piiskoppel ütles, et mannekeeni nahk oli puutudes üsna samasugune, kui veest välja toodud inimesel – jahe, pisut kleepuv ... Ja kui ta mannekeeni kopsudesse õhku puhus või neid ventileeris, oli näha, kuidas rindkere tõuseb ja vajub. Mannekeeni suud ja hingamisteid avades said kiirabiõed harjutada ka erinevate torude kasutamist, et kindlustada õhu jõudmine kopsudesse.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialist Urmas Saarepuu, kel on elus kogemus mõnekümne uppujaga, märkas, et vee alla vajunult hõljub mannekeen väga tõepäraselt ja üsna sarnaselt uppunud inimesega.
Eestis koolitustel seni veel mitte kasutatava mannekeeni proovimist jälgis intensiivraviarst ja veepäästekoerajuht Aare Ööpik. Ta selgitas, et koertelegi simuleeritakse erinevaid veeõnnetusi, et neile õpetada uusi tingitud reflekse. Koer on päästjale abiks päästevahendi vedamisel, ja ka siis, kui on vaja päästjat koos kannatanuga aidata kaldale transportida, kuna päästjal on raske kandam vaja veepinnal hoida, aga koer saab aidata tal energiat säästa.
Tõsi, ka inimese peal saab treenida, aga inimene, kes simuleerib uppujat, on siiski toonuses ja hoiab ka ise instinktiivselt oma pead vee peal – õppusel ei taha ju keegi päriselt viga saada.
Koolitaja ja kiirabiõde Andras Laugamets tõdes, et niisuguse abivahendiga on võimalik väga tõetruult treenida uppuja päästmist ning taoline mannekeen peaks tulevikus ka Eesti treeningutel olema kättesaadav. Mannekeen maksab keskmise auto hinna ehk umbes 35 000 eurot.
Laugamets lisas, et viieteist aastaga on palju muutunud. Päästjate, turvatöötajate, esmaabiandjate ja instruktorite vilumust on saanud koolitustel treenida paremini kui kunagi varem. Veeõnnetusi ei leia aset aga mitte ainult looduslikes veekogudes, vaid ka spaades ja basseinides.
Ta meenutas poole aasta tagust juhtumit Auras, mil täiskasvanud meest tabas pärast ujumist äkksurm. Aga kuna Auras on AED-elustamisaparaat ja koolitatud instruktorid, siis see mees päästeti.