Tartu tulemine ⟩ Tartlastele andis voolu pankrotistunud elektrijaam

Õhitud elektrijaama varemetele on ehitatud pärast sõda väike elektrijaam ning hiljem selle külge töökojad ja garaažid. Sild turbasoost toodangu vedamiseks valmis kaks aastat tagasi. Vasakul ülanurgas on elamu, milles asus enne sõda elektrijaama ametnike maja. Foto: Kristjan Teedema

Tartust paarkümmend kilomeetrit läänes asub alevik, kus on Fixil kuulsaks lauldud suveaed – Ulila. Ajaloos on seda kohta mainitud Elvast kolm sajandit varem ja see on olnud tartlastele suvituslinnast üle 30 aasta eluliselt tähtsam, sest Ulilas 100 aastat tagasi valminud elektrijaam andis ülikoolilinnale valgust ja pani käima masinaid.

Ulila kerkis energeetilises mõttes silmapiirile 1920. aastate hakul. Sealse suure turbasoo kasutamisele mõeldes tekkis ettevõtlikul Ülenurme mõisa ja hiljem ka Suure-Ulila mõisa omandanud Peeter Munal äriidee hakata turvast küttena kasutades Tartule elektrit tootma.

Eesti vabaõhumuuseumi teadur-kuraatori Elvi Nassari andmeil oli ettevõtlik Peeter Muna esimese maailmasõja aastail asutanud Ülenurme ja Ulila turbaühisuse, mis reorganiseeriti 1921. aastal Ülenurme ja Ulila elektri- ja turbatööstuse osaühisuseks. Eesmärk oli ehitada suur, võimsuselt Tallinna elektrijaama järel Eesti teine elektrijaam.