/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/03/21/1020582t1h4b04.jpg)
Tartu loodab saada ligemale 200 000 eurot toetust, et lammutada Kasarmu tänava piirkonnas endise sõjaväeosa alal 15 majavaret, kuid lammutamist jagub ka edaspidiseks.
Tartu taotleb sõjaväelinnaku lammutamiseks toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasarmu tänava piirkonnas on kümneid sissekukkunud katustega, tühjade aknaavadega ja osalt ka põlenud hooneid, nende vahel võsa ja prügi ning paintball’i ehk värvisõja lahinguväljaks seatud autokummide tornid.
Kõik see on ümbritsetud improviseeritud aiaga, millest üle või läbi ronimine erilist pingutust ei nõuaks.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et taotlus esitatakse rahastamiseks programmi raames, millest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab visuaalse reostuse likvideerimist ehk endiste põllumajandus-, tööstus- ja militaarrajatiste lammutamist.
Suur abi
Tartu esitatud projekti kogumaksumus oleks heakskiitmise korral 217 760 eurot, sellest Tartu omaosalus kümnendik.
Tartu abilinnapea Argo Annuk ütles, et KIK lisas klausli, et raha saab kasutada ka linnaruumi korrastamisel. Tartu haaras sellest võimalusest kinni ja nagu abilinnapea Jüri Kõre lisas, kavatseb linn oma projektid esitada ka järgmistes taotlusvoorudes.
Projektijuht, linnavarade osakonna analüütik Kaspar Alev loetles, et lammutatavad hooned või varemed jäävad kruntidele Kasarmu 3 ja Kasarmu 11 ning ümberkruntimise järel loodud uutele kruntidele Peetri 94 ja Jänese 23.
Hooned on täielikult amortiseerunud ning neil pole Tartu linna jaoks mingit otstarvet. Seega projekti käigus need lammutatakse, lammutusjäätmed utiliseeritakse ja tulemuseks on kesklinnalähedase piirkonna senisest parem ilme. See aitab ka uusi hooneid kavandada.
Alev ütles, et praegu ei ole teada, kui kaua taotluste läbivaatamine aega võtab, kuid linn loodab, et töid saab alustada veel sel suvel. Enne on vaja korraldada hange tööde tegija leidmiseks. Linn on lasknud selles piirkonnas ennegi varemeid lammutada, kuid see on nagu piisk meres.
Raimond Tamm lisas aga, et sõjalennuvälja alal jääb lammutamist ka pärast seda projekti.
Kõigist lammutamist vajavaist hooneist hõlmab projekt umbes kolmandiku.
Lammutamisele ei lähe aga kaugelt kõik varemed, sest osa nõukogude-eelsest perioodist pärinevaid on arhitektuurimälestisena kaitstavad.
Kooli ehitus päevakorral
Tamm ütles, et aktuaalseid arendusplaane selles piirkonnas esialgu pole, peale ühe. Kõige selgesuunalisem on töö waldorfhariduse keskuse rajamiseks. Töö käib, et leida selle ehitusplaanidele rahastust.
«Nende jaoks on ala korrastamine sammuke edasi, siis on lihtsam projektiga edasi minna ja näidata potentsiaalsetele rahastajatele arengut,» ütles Jüri Kõre.
Kooli kompleksi jääks edaspidi mälestisena kaitstav kirik-söökla, ülejäänud hooned tuleksid uued.