Rattur: vahet pole, mis lukk on, vargad saavad ratta niikuinii kätte

Suurem osa jalgrattureid paneb oma sõiduvahendi lukku, aga lukkude tõhususse on usk väike. Foto: Signe Oidekivi

Tänavu 14. augusti seisuga on Tartumaal registreeritud 84 rattavargust. Aasta tagasi samal ajal oli rattavargusi veidi üle saja. Selle aasta suvekuudel ehk juunis ja juulis on varastatud 27 kaherattalist, mis on samuti veidi vähem kui aasta tagasi.

Vargad panevad jalgrattaid tuuri erinevatest kohtadest – kuuridest ja trepikodadest kuni avalike rattaparklateni välja. Piirkondi või tüüpilisi paiku, kus ratas varga nahka läheb, ülikoolilinnas välja joonistunud ei ole.

Tartu jaoskonna menetlusjuhi Timo Reinthali sõnul lähevad kaubaks nii lukustatud kui ka lukustamata jalgrattad. «Varast ei huvita, milline on ratta mark, värv, mudel või hind. Ka avalikus linnaruumis ei tasu oma ratast lukustamata kuskile posti najale jätta, sest vargad viivad endaga kaasa kõike, mida kergelt ja kiirelt kätte saab,» rääkis Reinthal.

Kesklinna kaubanduskeskuste ees oli eile pärastlõunal suurem osa rattaid kenasti lukustatud. Mõned üksikud julgemad kaherattaliste omanikud olid sõiduriista jätnud lahtiselt posti najale ja üks inimene ka Kvartalis poeskäigu ajaks esiukse kõrvale jala peale ootama.

Euroopas ei varastata

Kvartali Vapiano kõrval oma valge jalgratta lukust lahti teinud Diana tunnistas, et mõni aasta tagasi läks kaduma ta ratas Võru tänavalt, aga see oli ka lukustamata ununenud. «Mul on tavaline lukk. Vahet pole, mis lukk on, vargad saavad ratta niikuinii kätte, kui nad tahavad,» sõnas ta.

Kaubamaja ees oma tellimuse kinnitust oodanud Wolti kulleri sõiduvahendiks oli must elektriline tõukeratas, mida ta tööajal lukku ei pane. «Elektritõukeratas kuulub mulle. Lukku ei näe põhjust seda panna, sest Euroopas ei varasta inimesed nii palju,» sõnas vene keelt rääkinud kuller.

Kvartali eest teele asunud Elle meenutas, et neli aastat tagasi jäi ta ilma sportrattast, mille ta oli jätnud korraks hoiule Ringtee bussipeatusse.

Kvartali eest teele asunud Elle meenutas, et neli aastat tagasi jäi ta ilma sportrattast, mille ta oli jätnud korraks hoiule Ringtee bussipeatusse. Pärast seda muretses ta ka veidi moodsama luku, mis tas siiski täielikku turvatunnet ei tekita.

«Muretsen küll veidi oma ratta pärast,» tunnistas Elle. «Kesklinnas tunnen ma ennast natuke kindlamalt. Mul on päris pikk maa koju, seega on ratas vajalik töövahend ka.»

Tartu jaoskonna menetlusjuht Timo Reinthal kutsub üles inimesi igal juhul politseile rattavargusest teada andma.

Pingutus tasub end ära

«Kui kahtlusalune õnnestub tabada, siis on võimalik teda sellisel juhul siduda ka teiste vargusteadetega, mis politseile on laekunud,» selgitas Reinthal. «Varguse pealtnägijal on samuti soovitatav võimalikult kiiresti juhtunust teatada ning edastada varga tundemärgid ja liikumissuund. Abi oleks sellestki, kui kurikaelast õnnestuks teha pilt või videolõik.»

Reinthal lisas, et pikanäpumehed jätavad vahel varastatud kraami ka linna ripakile, kui seda enam tarvis pole. Sellistel puhkudel võib ratas jõuda politsei kätte ka leiuna hoiule ning aeg-ajalt tasub neil, kelle kaherattaline on ära varastatud, heita pilk politsei kodulehele leidude rubriiki.