RoboMiku kaasas lõunanaabrid

Lätlased tõid lisaks uutele aladele võistlustesse ka emotsioone. Valters Lubinskis rõõmustas ülevoolavalt oma roboti iga võidu üle. Foto: Margus Ansu

«Mul oleks isale farmi sellist vaja,» rääkis 12-aastane Karl-Oskar Õun omaloodud robotit tõsise pilguga takseerides. Legost robot ei suuda praegu veel kõiki looja lootusi täita, kuid tulevikus ootavad teda ehk suured teod.

Väike-Maarjast RoboMiku võistlusele tulnud Karl-Oskari ja tema klassivenna Geijo Savolaineni tehtud roboti ülesandeks on teist robotit uurida, selgitada välja, mis on katki või valesti ja see viga parandada.

Praegu saavat ta kenasti hakkama vigade leidmisega, kuid parandamisega jääb veel pisut kimpu.

Igati kahe jalaga maa peal Karl-Oskari plaaniks on aga sellest paarikümne sentimeetri kõrgusest suuresilmsest mängurobotist välja arendada masin, mis ühel päeval võiks tema isa eest ära teha traktorite diagnostika ja parimal juhul ka parandamise töö.

Andekas ja loodetavasti suure tulevikuga robot ise ootas laua all akut laadides RoboMiku viimast võistlust, vabaklassi, kus osalesid kõiksuguste oskustega inimesi aitama loodud robotid.

Sama võistkonna teine kätetöö, n-ö takso, mis pidanuks läbima liiklusreegleid järgides väikese paberlinna, jäi kahjuks jänni ringteel – programmis olid lõpukurvid sassi läinud ning tee asemel sõitis see kujuteldavatesse lillepeenardesse.

Rohkem võistlusi

Robootikat on Väike-Maarjas õpetatud alles sügisest ja ringi juhendaja Velle Taraste arvas, et poisid on seni väga hästi hakkama saanud. Eriti kui arvestada, et robotite jaoks leitakse aega mitme teise huvi kõrvalt. Tartu võistlus oli neile juba teine ning sellel osaleti kahe võistkonnaga.

Selle aasta RoboMiku oli mitmes mõttes suurem kui varasemad. Esimese muudatusena oli üle-eestiline võistlus kolitud Kivilinna gümnaasiumist Ahhaa keskusesse. Teiseks osalesid suure kambaga lõunanaabrid lätlased ja kolmandaks võisteldi koguni kuues kategoorias: kolm sumovõistlust, joone järgimine, taksosõit ja vabaklass.

See kõik oli tänu Eesti-Läti ühisprojektile, mille juht Rinalds Celminš rääkis, et lõunanaabritel on sama probleem mis meil – üha rohkem minnakse ülikooli õppima pehmeid erialasid, vähem on aga neid, kes oleksid huvitatud näiteks inseneritööst.

Robotiehitusega üritataksegi noori juba varakult asjade ehitamise ja ise loomise juurde meelitada.

Projekti käigus korraldatakse Eesti ja Läti koolides 24 kahepäevast robootikakoolitust, millest praegu on tehtud umbes pooled, ning mais lähevad meie koolinoored ka Riiga RoboMiku moodi võistlusele.

Hõbemedal Viinist

Portaali robootika.com eestvedaja ja samanimelise robootikaringi juhendaja Leivo Sepp arvas, et lätlastelt oleks meil eelkõige õppida kolmekilogrammiste sumorobotite ehitamist. Eestis on neid tema teada praegu vaid üks, tehnikaülikoolis.

Vastu saaks anda ehk kogemusi meil kõige tavalisemate legorobotitega, mida põhikooliõpilased kokku panevad.

Sepa enda juhendatavad said alles poolteist nädalat tagasi suure auhinna, Viinist RobotChallenge’i võistluselt hõbemedali roboti eest, mis korjab üles värvilisi rõngaid ja sordib neid. See robot oli ka Tartus näitamiseks kaasas.

Lisaks sai Tallinna koolipoistest koosnev võistkond Robootika.com RoboMikult Eesti meistri tiitli ja sellega kaasneva rändkarika.