:format(webp)/nginx/o/2023/08/10/15513169t1h56f8.jpg)
Tartu servas valmiv uus tee Põhja puiesteelt Eesti Rahva Muuseumi juurde viib ajalukku suure osa Hiinalinnast ehk isetekkelisest aedlinnast, mille majakesed ja muud rajatised olid mitme aastakümne vältel kokku klopsinud ümbruskonna peamiselt vene keelt kõnelevad elanikud.
Juba 2000. aastate hakul lammutati piirkonnas niinimetatud Soome majad, mis pakkusid ulualust pehmelt öeldes värvikale seltskonnale. Sealt alates hakkas kodutuid ja muid elukunstnikke Hiinalinnas vähemaks jääma. Ometi ajas hulk potipõllumehi Nõukogude aja «parimate» traditsioonide kohaselt rajatud pilpakülas omi asju veel üsna hiljuti.
Hiinalinna ajalugu ulatub juba 1950. aastatesse, mil Raadi sõjaväelennuvälja hoogsalt laiendati ning selle ümbrusesse ehitatud kortermajadesse paigutati koos peredega elama hulk okupatsioonivägedes teeninud mehi. Et nemadki soovisid aiasaadusi kasvatada ning oma kultuurist lähtuvalt parima äranägemise järgi roheluse rüpes aega veeta, sündiski omalaadne linnak, mis ülejäänud Tartuga kuigi palju ei seostunud.
2014. aastal tegi reporter Jürgen Puistaja Vene päritolu maastikuautoga Hiinalinnas ringsõidu ja jäädvustas sealset eluolu. Nüüd, mil toona nähtu on lõplikult ajalooks saamas, on paras hetk videoreportaaži meelde tuletada.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)